koordinaate ja saadavad neile parandusandmeid. Satelliidid omakorda saadavad need andmed vastuvõtjale edasi. Satelliidi kauguse mõõtmiseks mõõdetakse tegelikult aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Teades valguse levimise kiirust, on selle aja järgi võimalik arvutada ka kaugus. Kuna valguse kiirus on umbes 300 000 km/s, siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt, sest juba 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. Parima võimaliku täpsuse 4 saavutamiseks on igas GPS-vastuvõtjas samasugune signaaligeneraator nagu satelliitideski ja vastuvõtja mõõdab tegelikult ajalist nihet tema enda genereeritud signaali ja satelliidilt saadud signaali vahel. Asukoha määramiseks ruumis (3D-mode) vajatakse
3 signaali aega vastuvõetud signaali ajaga. Ajavahe näitab GPS seadmele, kui kaugel satelliit on. Kui me teame, mis kell signaal lahkus satelliidist ja mis kell ta saabus vastuvõtjasse, siis saame teada signaali levikuaja ja korrutades levikuaja signaali levimiskiirusega, saamegi vahemaa satelliidini. Teades, et valguse kiirus on väga suur (umbes 300 000 km/s), siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt - 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. GPS-vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. (Eesti inimkannatanutega... , 6) 4 2. GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS Logistika on viimastel aastatel läbinud mitu arenguetappi, millest ühe osa moodustab uute süsteemide juurutamine. Innovaatiliste logistiliste süsteemide juurutamisel on
mõõdavad pidevalt satelliitide tegelikke koordinaate ja saadavad neile parandusandmeid. Satelliidid omakorda saadavad need andmed vastuvõtjale edasi. Satelliidi kauguse mõõtmiseks mõõdetakse tegelikult aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Teades valguse levimise kiirust, on selle aja järgi võimalik arvutada ka kaugus. Kuna valguse kiirus on umbes 300 000 km/s, siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt, sest juba 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. Parima võimaliku täpsuse saavutamiseks on igas GPS-vastuvõtjas samasugune signaaligeneraator nagu satelliitideski ja vastuvõtja mõõdab tegelikult ajalist nihet tema enda genereeritud signaali ja satelliidilt saadud signaali vahel. Asukoha määramiseks ruumis (3D-mode) vajatakse vähemalt nelja jälgitavat satelliiti. Seda rakendatakse aeronavigatsioonis ja mägedes orienteerumisel, kus asukoha kõrgus
Satelliidid omakorda saadavad need andmed vastuvõtjale edasi. Satelliidi kauguse mõõtmiseks mõõdetakse tegelikult aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Teades valguse levimise kiirust, on selle aja järgi võimalik arvutada ka kaugus. Kuna valguse kiirus on 4 umbes 300 000 km/s, siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt, sest juba 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. Parima võimaliku täpsuse saavutamiseks on igas GPS-vastuvõtjas samasugune signaaligeneraator nagu satelliitideski ja vastuvõtja mõõdab tegelikult ajalist nihet tema enda genereeritud signaali ja satelliidilt saadud signaali vahel. Asukoha määramiseks ruumis (3D-mode) vajatakse vähemalt nelja jälgitavat satelliiti. Seda rakendatakse aeronavigatsioonis ja mägedes
annaabi.ee 
