üksteisest aina sõltuvamaks. Väga jõudsalt arenes ning muutis inimeste elu tehnika areng. 20. Saj. Alguses käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega lühendati autode valmistamisaega. Sellega hakati autosid ka igapäevaelus rohkem kasutama, sest nüüd said ka vaesemad inimesed endale autot lubada. Olulise hüppe tegi lennundus, alustades Ferdinad Zeppelini õhulaevast ning vendade Wright-ide 12 sekundilisest lennust kuni Louis Brelot lennuni üle La Manche'i. 1895. Aastal valmis Marconi esimene raaidosaade ning saatis raadiosignaali ka üle Atlandi. Sellega olid loodud tugevad eelised sidetehnika arenguks. Arvan, et tehnilised muudatused on meie igapäeva elu kõige enam muutnud, sest me ei saaks reisida lennukiga teise maailma otsa või suhelda sõpradega, kes elavad üle ookeani. Sajandivahetus tõi kaasa terve hulga fundamentaalseid avastusi ja leiutisi teaduse vallas.
Need tiirlevad orbiitidel 20 000 km kõrgusel. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete sirgjoonelisel levimisel navigatsioonisatelliitidelt GPS-vastuvõtjani. Elektromagnetlained võnguvad sagedusel 1,2 ja 1,5 GHz. Satelliitide tööd jälgivad maa peal asuvad tugijaamad. Iga satelliit saadab navigatsioonisõnumeid 50 bitti sekundis. Iga sõnum koosneb 30-sekundilisest kaadrist. Iga kaader jagatakse omakorda alakaadriteks. GPS-vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt signaale. Kõik satelliidid saadavad informatsiooni edasi samal sagedusel. Vastuvõtjad võib jagada kaheks: ühe- ja kahesageduslikud vastuvõtjad. Vastuvõtjaid on suuremaid ja väiksemaid. Lennukites ja laevades paiknevad vastuvõtjad on suuremad. Kaasaskantav vastuvõtja võib olla tikutopsi suurune. Signaale saadetakse vähemalt
või arvutiga. Laskesuusatajad stardivad numbrite suurenemise järjekorras. Teate- ja võistkonnavõistluste puhul määratakse võistkondade kohad varasemate tulemuste põhjal. Võistkonna raja ja laskeraja numbrid on samad. Olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel ja maailmakarikavõistlustel eraldatakse stardi tugevaim rühm, mis koosneb hooaja maailmakarikavõistluste punktiarvestuses kohtadel 125 olevatest võistlejatest. Nii on individuaalvõistlustel võimalik kinni pidada 30-sekundilisest stardivahest. Tugevamate rühm on eraldi loosirühmas. Tavalisel rühmal on paaritud ja tugevamate rühmal paaris stardinumbrid. Tavalise ja tugevamate rühma liikmete stardivahe peab olema 30 sekundit. Sõltuvalt ilmast ja rajaoludest otsustab zürii, kas tugevamad loositakse algusesse või lõppu. Meeste 20 km distantsil lastakse neljal korral: pärast 4., 8., 12. ja 16. läbimist. 10 km sprindis lastakse lamades ja püsti pärast 3. ja 7. km läbimist
Hiljuti avaldatud uurimuses näidati, et silmade vasakule-paremale liigutamine võib mälu paremini tööle panna ning aidata tõelisi mälestusi võltsidest eristada. Silmade üles-alla liigutamisega sarnast efekti ei kaasnenud, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaalNovaator. Silmade vasakule-paremale liigutamine võib mälu aidata seetõttu, et mõlema silma spetsiifiline liigutamine haarab samaaegselt kaasa nii parema kui vasaku ajupoolkera. Juba 30-sekundilisest silmade liigutamisest piisab, et meenutada näiteks, kuhu sai jäetud rahakott või milline numbrikombinatsioon deaktiveerib pommi. Manchesteri ülikooli teadlane Andrew Parker selgitas: «Tihtipeale ei suuda me meenutada, kas tegime tõepoolest midagi või ainult mõtlesime selle asja tegemise peale. Näiteks: kas ma panin ukse lukku või ainult kujutasin ennast ette ust lukku panemas?» Silmade vasakule-paremale liigutamine võib aidata mälestuste päritolu selgitada.
annaabi.ee 
