3. ÕIGE LÄHENEMISVIIS 3.1 Kuidas jõuda õige lähenemisviisini Õige lähenemisviis on mõte või lause, mis viib teid kõige paremini eesmärgini. See on mõte või lause on eeldus, ideeline alus, kontseptsioon, koondav element, edasiviiv jõud, strateegia, mänguplaan või sõnumi sisu. Õige lähenemisviis on ka ehituse raketis, küsimuse tuum, keha skelett, muusika kandev meloodia. Kui olete kord otsustanud, mida ja kuidas soovite, peaksite 30 sekundilises sõnumis leidma parima viisi selle mida ja kuidas saavutamiseks. See ongi õige lähenemisviis. 3.2 30 sekundi või vähemaga Õige lähenemisviis on mõte või lause, mis viib kõige otsemini eesmärgile. Õige lähenemine hõlmab ka kuulaja vajadusi ja huve. Õige lähenemine annab teile lähtekoha ja hoiab teid eesmärgi taotlemisel õigel teel. Teadmine, mida tahate ning kes ja kuidas seda võimaldab, on 30 sekundilise sõnumi kolm põhiprintsiipi. 4
optimaalne vastavalt distantsile. Kõige olulisem nüanss, vähendamaks õhutakistust, on õige kehaasendiga sõitmine. Tehti katse, kus võrreldi sama treenituse, kehaehituse ja võimsusega uisutajaid 3000 m distantsil. Uisutajate ainus vahe oli see, et esimene uisutaja hoidis oma ülekeha asendit 15-kraadise nurga all, võrreldes horisontaalasendiga ja teine 10 kraadi kõrgemal ehk 25 kraadi. Tulemustest selgus, et väike asendi erinevus kajastus 12-sekundilises paremuses esimese uisutaja kasuks. Sarnane uuring tehti ka põlveliiges nurgaga. Kaks võrdset uisutajat sõitsid distantsil 3000 m, ainsaks erinevuseks reie- ja säärevaheline nurk. 7- sekundilise paremuse saavutas see uisutaja, kelle nurk oli väiksem, istus uisuasendis nii-öelda madalamal. Madalamalt istudes on võimalik rakendada rohkem jõudu tõukesse, tõuge on pikem ja kehaasend aerodünaamilisem.
d1: tilgad põlevad d0: tilku ei teki ära kiiremini kui Katsetamine d2: mitte nii nagu mitte nii nagu d0 Ei üldse 10 sekundi jooksul pole vajalik d0 või d1 klass või d1, või d2 katsetata (600 sekundi jooksul) (600-sekundilises ajavahemikus) 1.1.7.4 Tuletundlikkuse kestvus vananemise/ degradeerumise suhtes Mineraalvillatoodete tuletundlikkus ei muutu ajas. 1.1.8 Soojustakistuse ja soojuserijuhtivuse kestvus vananemise/ lagunemie suhtes Mineraalvillatoodete soojuserijuhtivus ei muutu ajas. 1.2 Nõuded spetsiifiliste kasutusviiside korral 1.2.1 Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril