tema sai jõudu talutoidust. Male on nähtavasti kõige keerulisem spordiala üldse. Tavalises spordis peaks olema nagu USA politseis, kui IQ on üle keskmise, siis palun hoidke eemale. Males tuleks kõrge IQ arvatavasti kasuks. Veelgi olulisemad on aga inimesed maletaja ümber. Eestis on tippmaletajaid sajandi jooksul olnud paar tükki. Kahjuks aga mitte ühtegi kompetentset treenerit või abilist. Keres oli igavene teine, aga miks? Kas võis olla põhjuseks, et Keresel puudus kompetentne sekundant abiline. Kerese uurijad pole seda teemat üldse käsitlenud. Ikka on süüdi Moskva käsi või saatus. Keresel, kui maletajal, oli palju puudujääke. Kellel neid ei oleks? Tema suurkonkurent Botvinnik tunnistas oma vigu ja temalt pärineb ka ütlus - vigu ei tohi korrata! Botvinnik oli primitiivne inimene, kuid seda kompenseeris ta distsipliini ja tööga. Samuti oskas ta inimesi enda heaks tööle panna. Kerese valikud olid väiksemad. Inimesi lihtsalt polnud. Tennisepartneri võis leida,
Senati väljakul toimunud ülestõusus osalemise eest asendatakse 20aastase vangistusega üksikkongis. Tosja ehk Anton Delwigist ei saa suur luuletaja, kuid temast saab tuntud kirjastaja ja toimetaja. Pärdik ehk Aleksandr Puškin lõpetab lütseumi õpeedukuselt ühena viimastest, temast saab kaasaegse vene kirjanduse rajaja ja saavutab ülemaailmse kuulsuse. Karu ehk Konstantin Danzasist saab armeeohvitser, Vladimiri ordeni kavaler. Temast saab Puškini sekundant tema viimasel duellil. Frant, ehk Aleksandr Gortšakov lõpetab lütseumi kiitusega, temast saab Vene impeeriumi kantsler. Ta muudab põhjalikult ümber Euroopa kaardi ja maailma diplomaatilise teenistuse struktuuri. Gümnaasiumis vene ajalugu ja kultuuri õppides ja seda filmi esmakordselt vaadates jättis see mulle täpselt sellise mõju, nagu filmi tegijad olid planeerinud. Noortele suunatud, et tekitada huvi Venemaa vastu meelelahtuslikul ja huvitaval viisil. Ennem
sõnad. Härra, teiesugused mehed meeldivad mulle, ja ma näen, et kui üks meist teist ei tapa, siis pakub vestlus teiega mulle hiljem tõelist lõbu. Palun teid, ootame need härrad siiski ära, mul on aega küllalt ja nii on ka korrektsem. Ah, nagu ma näen, üks neist ongi juba siin.» Tõepoolest, hiiglaslik Porthos ilmus nähtavale Vaugirard'i tänava lõpus. «Mis!» hüüatas d'Artagnan, «kas teie üks sekundant on härra Porthos?» «Seda küll. Kas te pole sellega nõus?» «Ei, mitte mingil juhul.» «Ja seal on mu teine sekundant.» D'Artagnan pöördus Athose poolt näidatud suunas ja tundis ära Aramise. «Mis!» hüüdis ta veel enam imestunult kui esimesel korral, «teie teine sekundant on härra Aramis!» «Kahtlemata! Kas teie siis ei tea, et meid ei nähta iialgi üksinda? Et meid nii musketäride kui ka kaardiväelaste seas, nii õukonnas kui ka linnas Athoseks, Port-hoseks
annaabi.ee 
