Tal on terav keel, temaga vaidlusesse astudes võis inimese maine hullult kahjustada saada. Petsorin arvab, et Verner on skeptik, materialist ja et ta käitub ning räägib poeetiliselt. Ta on materialist, sest ta hoolib ainult oma kasust. Ta osutaks teene enne vaenlasele kui sõbrale, sest see tähendaks heateo müümist. Verner oli ka Petsorini vestluskaaslane. Nad ei vaielnud kunagi, sest nad teadsid, mida nad mõtlevad ning vaidlemine oli mõttetu. Petsorini sekundandiks duellis sai Verner, ta nõudis, et asi toimuks võimalikult salaja. Kuigi Petsorin ei kutsunud teda sõbraks vaid heaks tuttavaks, oli ta tegelikult Petsorini sõber. Petsorin rääkis just Vernerile ära kogu tõe suhetest Veera ja vürstitariga, pealt kuuldud vandenõust ning duellist pauklaengutega. Noored kutsusid teda Mefistoks (Goethe "Faust" Mefistofeles = kurat). Teised tervisvete arstid olid kadedad ta üle
* B. haigevoodi kõrval oli P ja ka Maksim Maksimõts Maksim Maksimõts (MM): * Pidas P'd oma sõbraks, kuid pidi temas pettuma * Teenis koos P'ga Kaukaasias * P. kohtles teda kui võrdset * P ei armastanud B't ta küll käitus temaga hästi, kuid ei kavatsenudki temaga abielluda. * Kui MM tahtis P't pärast B surma lohutada, puhkes P naerma MM ei kahtlustanud teda tundekülmuses, kuna oli lihtsameelne... Verner (VE): * P ja VE vahel oli ~austus P kutsus ta oma sekundandiks * VE meelest käitus P hulljulgelt, oli tema arust nõus surma minema... * Duelli lõpplahendus: P kaitses end * P on süütu, sest laim oli suunatud tema vastu tegemist oli enesekaitsega. Petsorin: * Tegelikult ta armasta V't kuid sai sellest liiga hilja aru... * Otsis armusuhetest ja kontrollist naiste üle põnevust ning see ei olnud tema arust vale * Võistles G'ga ning ei austanud teda * Kaukaasias austas MM, kuid hiljem see austus kadus
Au suhtes andis see palju, varanduse suhtes aga vähe. Seepärast jättis suure Henri kuulus kaaslane surres oma pojale päranduseks ainult mõõga ja deviisi. Tänu kahe- 23 kordsele kingitusele ja laitmatule nimele võeti härra de Treville noore printsi majja. Seal kasutas ta nii hästi oma mõõka ja jäi truuks oma deviisile, et kuningriigi paremaid vehklejaid Louis XIII tavatses öelda, et kui mõni ta sõber kavatseb duellil võidelda, soovitaks ta temal sekundandiks võtta kõigepealt teda ennast ja siis härra de Treville'i, aga võib-olla isegi de TrevilleM enne teda. Louis XIII oli tõsiselt kiindunud härra de Treville'isse. See oli küll kuninglik kiindumus, egoistlik kiindumus, kuid sellest hoolimata ikkagi kiindumus. Tol õnnetul ajal püüti ennast ümbritseda Treville'i-taoliste meestega. Paljud oleksid võinud oma deviisiks võtta sõna «tugev», mis moodustas teise poole tema vapikirjast, kuid vähesed aadlikud