Seega sõltub R aine eritakistusest, juhtmelõigu pikkusest, ristlõikepindalast. R-i põhjustab kitsamas mõttes suunatud laengukandjate vastastikmõju teiste aineos.-ga, mille käigus eraldub soojust, laiemas mõttes kõik need jõud, mille vastu el.vool tööd teeb. R=P/I2 (P-vahelduvoolu võimsus 1W, I2- voolutugevuse ruut). Trafo seade U ja I muutmiseks jääval sagedusel. Koosneb: primaarpool (ühendatud muundatava vahelduvpingeallikaga), sekundaarpool, raudsüdamik. Töö põhineb EMI nähtusel, kuna prim.pooli läbib vahelduvvool, tekitab see muutuva mag.välja, mis indutseerib EMI sek.poolis (ka prim.poolis esineb takistav EMI nähtus). Kehtib seos: U 1/U2=n1/n2=k (ülekandearv) k<1 U tõstev, k>1 U madaldav (PU 1>U2). Raudplekkidest südamik on vajalik mag.voo tugevdamiseks. Plekid on üksteisest eraldatud, et suurendada südamiku takistust, muidu tekiksid südamikus tugevad pöörisvoolud. Võnkering vooluring, mis sisaldab kond
isel ind.koormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromag.välja energiat teosteks en.liikideks. Voolu muutumisel hakkab pool endaind. tõttu toimima vooluallikana, mis pidurdab voolu muutumist. see põhjustab ind.takistuse. Ind.takistus sõltub ringsagedusest ja pooli induktiivsusest. X L= L=UL/I. Ind.takistuse korral jääb I U-st maha /2 võrra. Trafo seade U ja I muutmiseks jääval sagedusel. Koosneb: primaarpool (ühendatud muundatava vahelduvpingeallikaga), sekundaarpool, raudsüdamik. Töö põhineb EMI nähtusel, kuna prim.pooli läbib vahelduvvool, tekitab see muutuva mag.välja, mis indutseerib EMI sek.poolis (ka prim.poolis esineb takistav EMI nähtus). Kehtib seos: U 1/U2=n1/n2=k (ülekandearv) k<1 U tõstev, k>1 U madaldav (PU1>U2). Raudplekkidest südamik on vajalik mag.voo tugevdamiseks. Plekid on üksteisest eraldatud, et suurendada südamiku takistust, muidu tekiksid südamikus tugevad pöörisvoolud. Aktiivtakistus füüs. suurus, mis isel
· Sõltuv kütteühendus süsteem selle sõltuvaskeemi korral kaugkütte vesi või siis soojus mingisugusest teisest tulev vesi ringleb hoone küttesüsteemis. Sõltumatu ühendusskeemi korral on kütte süsteem lahutatud kaugkütte võrgust. Kaugkütte vesi ei sisene süsteemi. · Primaalpool on soojussõlme osa kus voolab kaugkütte vesi või millele selle kaugkütte vee rõhk avaldab mõju. · Sekundaarpool kus voolab soojussõlme soojusvahetis soojendatav vesi või mis jääb segamissõlmest hoone küttesüsteemi poole. · Soojuskandja toimub soojusülekanne soojusallikast(tsenraal katlamaja) soojussõlme. See on primaar soojuskandja. Sealt edasi soojussõlmest edasi tarbimis süsteemi(radiaatoritesse). Seda nim sekundaar soojuskandjaks. Hoone kütte ja vee küttesüsteem koosneb: 1. Soojussõlmest(soojuskeskus) 2
omaga. Kui ühendust neutraaljuhiga pole (tihti mootoritel seda ei olegi), peavad türistorid voolu tekitamiseks sisse lülituma paarikaupa, mis halvendab tunduvalt reguleerimisomadusi. Mõningaid kolmefaasilisi vahelduvpingeregulaatoreid juhitakse ainult kahe faasi muutmisega ning kolmas ühendatakse otse võrku. Sellisel juhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, et sujuvkäiviti ühendamisel võib primaarpoole ühendamisel ka sekundaarpool, mis ei sisalda türistore, sattuda pinge alla. 63 N ~U L N L1 ~3 U1 L2 L3 R L 3~ i2 M E1
annaabi.ee 
