Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate normide näol on tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud õigusnormid
Need on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks. Eristuvad kohustavad, lubavad ja keelavad õigusnormid. Lisaks ergutusnormid- õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti , õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid-näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvad normid on suunatus ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaarnorme ehk reaktsiooninorme. Regulatiivsed normid-subjektide positiivsed teod. Õigustkaitsvad normid- riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Regulatiivsete ja õigustkaitsvate normide näol on tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud õigusnormid
Õigusnormi [reguleerimise] objektiks võivad olla kodanikud või ametiisikud. Esimesel juhtumil räägitakse tavaliselt primaarnormidest. Need normid sätestavad isikute (s.h kodanike) käitumist, sellepärast on K. Makkonen kasutanud teistsugust mõistet: käitumisnormid. Ametiisikutele määratud normid on sekundaar- ehk reaktsiooninormid - neis on sätestatud, kuidas peab ametiisik toimima, kui käitumisnorme on rikutud. Nii primaar- kui ka sekundaarnorme võib esitada õigusaktis vormis, mis lubab normi loogikast lähtudes tunnetada kindlat struktuuri, sellesse normi struktureeritud elemente. K. Makkonen piiritleb primaar- ja sekundaarnormidest veel kolmanda liigi: reageerimisviisi normid. Nende objektiks ei ole ei kodanike käitumine ega ka ametniku reaktsioon kodaniku õigusvastase käitumise juhul. Neis sätestatakse kord, mille kohaselt (s.t kuidas) ametnikud peavad kodanike õigusvastase käitumise juhtusid lahendama (kuidas sisaldus
annaabi.ee 
