hoolivalt ja väärikalt. Lisaks on Euroopas mitmeid organisatsioone ja asutusi, mis kontrollivad inimõiguste rakendamist ning seisavad nende eest. Eestis on inimõigused ja nende kasutus sama kõrgelt arenenud ning väga eeskujulik. Igal eestlasel on õigus enda huvide eest seista ja ennast kaitsta. Üsnagi raske on inimestelt ära võtta riigi poolt seadusega kehtestatud vabadusi. Paljudes Euroopa riikides hinnatakse religiooni kõrgelt, ent viimasel ajal on olulisemaks muutunud sekulaarsus. Usk ei mängi Euroopa poliitikas enam sama märkimisväärset rolli kui 100 aastat tagasi. Inimestel on võimalik ise otsustada, kas nad soovivad mõne usu kohaselt elada või mitte. Riikide põhiseadused ei põimu enam nii tihedalt läbi usu ning mõnes kohas pole seda konstitutsioonis isegi mainitud. Võrreldes Ameerika Ühendriikidega on Euroopa religioonil põhinevatest traditsioonidest välja arenenud ning loob seaduseid pigem inimeste heaolust lähtudes
- Õige 14. Funktsionalistlikud religioonidefinitsioonid ei määratle religiooni uskumuste sisu kaudu, st ka nt ateism võib olla religioon. - Õige 15. U. Masingu arvates on eestlased ürgdemokraatlik rahvas, kellele euroopalik kristlus võiks eriti hästi sobida. - Vale 16. Tänapäeva maailmas on üle kahe miljardi kristlase. - Õige 17. Adherents.com kohaselt on maailma suurimad usundid reastatuna järgijate arvu järgi.. - kristlus, islam, sekulaarsus/mittereligioossus, hinduism 18. Eurobaromeeter 2005 kohaselt määratleb meie elanikkonnast end Jumalasse usklikuna alla 20% inimesi. Ja ca .......... ütlevad, et usuvad Kedagi/Midagi, jättes selle Kellegi või Millegi täpsemalt määratlemata. - 50% 19. Üks järjevatest vastustest on VALE: Sotsiaalkonstruktivismi kohaselt... - on reaalsus neutraalselt objektiivne ja s eda võib mõista sellega adekvaatse suhestumise kaudu 20. J. D
' b. Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) c. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks d. Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Erisused: a. Soo roll kultuuris b. Religioossus vs sekulaarsus c. Monokroonsus vs polükroonsus d. Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g. Käitumismustrite võrdlus 9. Eri kultuurivormid 2: a. Etniline kultuur b. Rahvuskultuur c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i
rea lõpuni. Kolmikud > pööre (volta), paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Inglise sonetis pööre & kulminatsioon koos viimasel kahel real. Kulminatsioon> 14. värss, vaimukas puänt. Luulevorm, mis oli mõeldud lugemiseks, mitte kuulamiseks või muusika saatel esitamiseks; Peetakse uusaegse mentaliteedi ja enesteadvuse alguseks; Uut tüüpi subjekti esiletõus (sekulaarsus, vastuolulisus, mitmetasandilisus); Võimaldab ideede dialektilist esitamist vastuolulise struktuuri tõttu; Kujunes välja spetsiifilise, ihaleva armasluule vormina. “Petrakism on poeetiline traditsioon, kus luulesubjekt, kelleks on primaarselt mees, loob enda iha kaudu armastatu. Iha on aga alati kättesaamatu. Selle kannatuse ja igatsuse tagajärjel leiab subjekt lunastuse” (Rebekka Lotman, 2015,389)
annaabi.ee 
