Kaubanduskeskuste rituaalid asendamas jumalateenistust? Aga kirikumuusikat on koos kooli-, tseremoniaal- ja teraapilise muusikaga liigitatud ka tarbemuusika valdkonda, Toomas Siitan on kirjutanud: ,,Kui muusikalood on alati keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale
- 1) aktiveerimisfaas 2) vastutusevõtmine e motivatsioonifaas 3) kaalutlemine (pingutuse kaalutlemine) 4) tegutsemine - religioosse inimese puhul võivad kõik abistamisprotsessi etapid olla religiooniga seotud, aga ei pruugi (nad teevad asju kas kohusetundest või siis kui näevad inimesi nö läbi Jumala silmade) 20. Abistava suhte vormid. - vaimne juhatamine: mentorlus e coaching (sekulaarses kontekstis), guru (hinduism jm India religioonid), juhataja/vanem (õhtumaal). hõlmab endas 1) kuulamist, mõtete, tunnete ja meenutuste tähelepanelik jälgimine st vaimse arengu mõistmine; 2) eneseanalüüs ja moraalne uuenemine 3) vaimulike harjutuste (palve, meditatsioon, askees jm) sooritamine - pastoraalnõustamine e hingehoid: religioosne nõustamine (nõustaja on vaimulik)
Usuliselt õigustatud vägivallast saab sellisel moel Jumala poolt antud kohustuse täitmine, mille elluviijaid ei kammitse enam sellised poliitilised, moraalsed või praktilised piirangud, mis takistavad sekulaarsete terroristide tegevust. Usulistel terroristidel on oma väärtused, mis on moraalselt ülimuslikud sekulaarse ühiskonna väärtustega võrreldes. Seetõttu saavad nad õigustada vägivalda ilma, et nad vajaksid kellegi teise luba või mingit muud õigustust. Kuna vaenlast nähakse sekulaarses ühiskondlikus ja poliitilises korras (ehk viga on süsteemis, mitte selle osades), ei püüa nad olemasolevat süsteemi reformide kaudu parandada, vaid seda kukutada. Nii ei esita nad tihti üldse mingeid nõudmisi ning püüavad tekitada lihtsalt võimalikult suurt hävingut. See ei tähenda aga, et usuline terrorist võiks õigustada vägivalda oma suva järgi. Vägivalla õigustatud kasutamiseks peab sellele tavaliselt eelnema juhtivate vaimulike
annaabi.ee 
