See oli suurim selline üritus kaasaegses ajaloos mille tulemuseks oli kaotus. Inimesed, kes selles sündmuse keerises imekombel ellu jäid, on praegusel ajal seisukohal, et neile sisendati tasapisi kindlaid tõekspidamisi, tänu millele viis see kõik selle traagilise sündmus toimumisele. Ei tohi unustada tõsiasja, et sõnade jõuga on ajaloos pandud rahvad üksteist tapma, seega miks mitte oletada, et tegu oli tõesti massimõrvaga. Inimestele sisendati, et sektiga liitumine on hea ja tore, lubati kõike paremat, rahulikku ja elamisväärset, nauditavat elu, kuid kas võib väita, et selle nad ka said? Alguses oli nende elu ilus kena ja rahulik, kuid hiljem hakkasid ka sekti liikmed aru saama, et nendega justkui mängitakse. Inimeste käitumine ei põhine mitte otsesel ja kindlal teadmisel, vaid inimese enda loodud või talle etteantud kujutluspildil. Seega määrab inimeste käitumist ja soove igal ajahetkel see, kuidas maailma endale kujutatakse või
vastulöögi anda. Kuu algul kuulutas Saksamaa saientoloogia põhiseadusvastaseks, andes niiviisi rohelise tee liikumise võimalikuks keelustamiseks.“Alla surutakse elementaarsed õigused, kaasa arvatud inimõigused, nagu õigus võrdsele kohtlemisele ning inimväärikusele. Eitatakse demokraatlikku süsteemi.” Saksa võimude hinnangul pole tegemist mitte mingi religiooni, vaid üksnes raha teenimisele pühendunud sektiga. Endine saientoloog Handl võrdleb sealset suhtumist nüüdisaegse orjusega. “Saientoloogial on kaks nägu, üks on kena ja naeratav ning teine – sünge ja õel,” kirjeldab BBC ajakirjanik John Sweeney, kes tegi organisatsioonist dokumentaalfilmi “Saientoloogia ja mina”. “Minu peale on karjutud, minu järele nuhitud, keskööl tungitud mu hotelli, mind on kuulutatud nimekate saientoloogide poolt usuhulluks ning jälitatud mööda Los Angelese tänavaid.”
mõttes. Siinjuures on oluline ära mainida, et Augustinuse isa suri üsna pea pärast poja Kartaagosse kolimist. Ajal, mil Augustinus õppis Kartaagos, puutus ta üsnagi lähedalt kokku Cicero kirjutistega. Teos nimega "Hortensius"? andis Augustinusele tõuke filosoofia õppimiseks. Filosoofia jäi ka tema suurimaks armastuseks kuni ajani, mil ta pöördus ristiusku. Armastus filosoofia vastu ajendas teda ühinema manilaste liikumisega (sektiga), mis oli religioosne kultus vastuolus kristluse vaadetega. Kuid üsnagi pea pettus Augustinus selle liikumise nõrkades usulistes veendumustes. Kuigi eraelus oli Augustinus ennast eraldanud manilaste liikumisest, jäi ta avalikkuse jaoks siiski selle liikmeks ja pooldajaks kuni 384. aastani, olles selleks ajaks olnud selle liikumisega seotud rohkem kui kümme aastat. Peale nelja-aastaseid õpinguid Kartaagos, pöördus Augusinus 24-aastasena tagasi koju, et seal töötada õppejõuna
Eestis pole religioonisotsioloogilises mõistes ühtegi kirikut. [(Kas Euroopas on kirikuid?) - Kreeka õigeusu kirik on veel kirik (enamik kreeklasi kuulub veel sinna). Kas Põhjamaade kirikud on kirikud? Enamus kuulub sinna, aga ei usu.] Sektide tekkimise põhjused. Sektid tekivad tavaliselt karismaatilise liidri ümber. On aegu, mis seda rohkem soosivad. Ettekujutus karismaatilise liidri rollist on sõltuvuses olukorrast. · Deprivatsioon sektiga liituvad pigem vaesed (20. sajandi alguse tähelepanek), deprivatsioon (ilmajäämine) võib olla ka nt positsioonist, elutarkusest, motivatsioonist, tervisest jpm. · Sotsiaalne segadus (nt immigrantidel uues keskkonnas). Kultuurisokist tingitud vajadus lähedaste suhete järele. · Sotsiaalmajanduslik muutus (katastroofid, segadus ühiskonnas jne). · Religioossed põhjused. Osa inimesi on tugevate religioossete vajadustega ja kui
domineeris. Suurepärane tervik. Mitu paatose tüüpe humoorikast paatosest kuni traagilise kujutamise viisini. ,,Peotäis põrmu" tänane vene kogukond. P. I. Filimonov (1975) ,,Mitteeukleidilise geomeetria tsoon" (2011). Novellikogu ,,Nekroloogide kirjutamise oskus" (2013). Tegemist on ennekõike romaanikirjanikuga. ,,Thalassa! Thalassa! Romaan-imerohi" (2013) - väga mahukas (500lk) romaan. Rullub lahti väga kummaline lugu, kus palju tegelasi, kes kõik puutuvad kokku kummalise sektiga või religioosse liikumisega. Tegemist on omamoodi armastusromaaniga. Romantiline narratiiv ühe osana raamatust. Postmodernistlikus romaanis tavapäraseid võtteid. Ei tegele identiteediküsimustega. See pole tema jaoks kõige kesksem asi. Filimonov konstrueerib oma tegelase kaudu psühholoogilise kirjanduse kujusid. Nendes raamatutes on sündmustik olulisel kohal, aga ometi veelgi tähtsam on tegelaste psühholoogiline loodimine, klassikaline tegelase
annaabi.ee 
