Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja muutusi budistlikes institutsioonides, filosoofilistes süsteemides, budismi pühades legendides ja müütides ning budismi teostamise meetodites. Budismi ajaloo mittetundmine võib põhjustada eksiarvamusi ning viia isegi fundamentalismi ja sektantluse tekkeni budismis. See juhtub, kui budismi teostajad ja kogukonnad ajavad müüdid ja legendid segi ajalooliste faktidega. Budism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. sajandil eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine.
Kõnekäänul "Naer on terviseks!" on küllaltki sügav ja õige tähendus. Leidub aga inimesi, kes harva naeravad, kes on alati sünged, kes näevad, kõiges ainult halba ja seetõttu on alati kõiges rahulolematud. Neil ei ole endil kerge ja ka töökaaslastele mõjuvad nad rusuvalt. Taolisi inimesi leidub sagedamini mitmesuguste sektantide seas, kes oma usureeglite järgi elades hoiduvad kõrvale ilmlikest lõbudest ja rõõmudest. Sektantluse kütkes olijaid ei või jätta nende endi hooleks, sektantluse vastu tuleb võidelda ja neid inimesi kannatlikult kollektiivi abil ümber kasvatada, et nad õpiksid hindama elu selliselt, nagu ta on. Kui meil kõikide töötajate vahel valitseb usalduslik vaba suhtlemine, kui kaastöötajatesse suhtutakse tähelepanelikult ja abivalmilt, siis on kõikidel kergem elada ja töötada. Ka üksiktalude perioodil tehti suuremaid ja kiireiseloomulisi põllutöid
saj. (aristokraat. Roll) III Piibel ja protestantismi mõju · Vana testamendi Genesis: ,,Kõik loodi võrdsetena" ja Eksodus: vaarao (valitseja) kaotab, iisraeli rahvas (puritaanid/ameeriklased) taastab vabaduse; kuningate jumalik õigus ei eksisteeri (mäss õigustatud) · Piibli keel ja kuvandid mõjutasid nii eliidi kui ka rahva käitumist: võimalik rakendada poliitika vankri ette · Kalvinismi ja sektantluse mõju: väikses (usu)kollektiivis koos otsustamine oli ,,demokraatia kooliks" · Paljud revolutsiooni juhtivad tegelased olid puritaanliku taustaga (Benjamin Franklin, Samuel ja John Adams) IV Valgustusfilosoofia (riigiteooriad): eriti Montesquieu tõlgendus SB võimude lahususe idealsest tasakaalust · Mõju eliidi hulgas · Tulemus: Ameerika ühiskonna ideaalideks kinnistuvad vabariiklus (alates 1775),
hulk dissidentlikke või kõigi ja kõige suhtes nihilistlikke elemente, kusjuures viimastele on 36 vastav ideoloogia ning sotsiaalne staatus tavaliselt eesmärk omaette. Dissidentlus on vaadete erinevus valitsevate või enamlevinute suhtes. Dissidentluse äärmuslikeim avaldumisvorm valitseva poliitilise re?iimi suhtes on poliitiline terrorism kui poliitilise sektantluse ilming. Kaasaegses infoühiskonnas, arenenud riikide nn postindustriaalses arengufaasis on kujunenud eriti tugevaks jõuks üldsuse arvamuse kujundamisel ja sellega manipuleerimisel massimeedia (nimetatakse juba neljandaks võimuks). Tinglikult võime kanda ka massimeedia sekundaarsete elementide hulka. Teiselt poolt on massimeedia ka üheks rahva vahetu osavõtu väljundiks ühiskonna ja riigi aktuaalsete probleemide teadvustamisel, aga samuti sotsiaalse kontrolli vahendiks. P. 3
annaabi.ee 
