neerudele, maksale. *looteperiood(tiinus)-kestab sündimiseni, 32nädalat. Loote kasv kiire. B Lootejärgne periood-sünnist surmani. *vastsündinuperi- kestab sünnist 2..3nä. kujuneb välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. *Piimaperi- põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6elukuuni,*puberteedi- e sugulise küpsemise per- al poole aastaselt, kiiresti arenevad suguorganid, tekivad sekundaarsed sugutunnused ja kujuneb välja seksuaalrefleksid. Kehavormid muutuvad soole vastavaks. Kasv kõige kiire *Täiskasvanuperiood- saavad 4..5 aastaselt, suguorganid ja piimanöörmed on saavutanud funktsionaalse täiuse. Sigivad , annavad järglasi, jõudlus suurim. *vananemis e raukumisper- väga individuaalne, sõltub söötmisest ja pidamisest 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. 1.Organid, mis kasvavad aeglaselt loote perioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodi ja vastupidi. Kui tiineid lehmi puudulikult sööta,
Piimaperioodil on hea juurdekasv. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Aktiviseerub ka endokriinsüsteem. Muutub mitmekesisemaks hormoonide ja teiste bioaktiivsete ainete spekter. Sugulise küpsemise e. puberteediperiood algab peaaegu kõigil põllumajandusloomadel pooleaastaselt (hobusel 2. eluaastal). Sel perioodil arenevad kiiresti suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Kuid bioloogiliselt, füsioloogiliselt ega ka majanduslikult pole õige selles vanuses emasloomi tiinestada, sest sellega kaasneks kasvu pidurdumine ja jõudlus jääks väikeseks. Sellel perioodil on organismi kasv kõige intensiivsem, mistõttu tuleks jälgida, et noorloomad saaksid nõuetekohaselt söödetud. Puberteediperioodil toimub noorloomade valik aretusrühma (järgmise põlvkonna vanemad)
Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Seda piima nimetatakse ternespiimaks. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6 elukuuni. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e puberteediperiood algal pooleaastaselt. Arenevad kiirelt suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused, kujunevad välja seksuaalrefleksid. Täiskasvanu periood algab 4..5 aastaselt. Vananemis- e raukumisperiood saabub haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. 9) KASVU JA ARENGU SEADUSPÄRASUSED I seaduspärasus: organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. Keskkonnateguritest mõjutab kasvu kõige enam söötmine. Sööt peab sisaldama kõiki toitaineid, millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganud
Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Piimaperiood kestab kuni 4...6 elukuuni. Tähtis on, et selleks ajaks on noorloom harjunud sööma teisi söötasid. Piimaperioodil on hea juurdekasv. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e. puberteediperiood algab pooleaastaselt. Sel perioodil arenevad kiiresti suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Sellel perioodil on organismi kasv kõige intensiivsem, mistõttu tuleks jälgida, et noorloomad saaksid nõuetekohaselt söödetud. Täiskasvanuperiood ei alga veel 1. seemendusest ega 1. poegimisest. Noorlehmade organism kasvab veel ka 2. ja 3. laktatsioonil. Samuti jätkub piima- ja sugunäärmete areng. Täiskasvanuks saavad veised 4...5-aastaselt. Seda tuleb arvestada noorlehmade söötmisel, kus täiendavalt
annaabi.ee 
