deviatiivne käitumine. Seksuaalsus, olles keelust vaba ei ole deviatiivne. Aktiviseerub perekeskne suhtlemine ning vanemate kannatlikus tekitab noormeestes ja tütarlastes rohkem enesekindlust ja vastutust oma tegudes ( . 1999). Algkooli lõpuks ja põhikoolis on iga laps teadlik kas murdeea, seksuaalsel teel levivate haiguste vältimise, rasedaks jäämise, omavanustega läbisaamise või mõne muu teema kohta. Eestis käsitletakse seksuaalhariduse teemasid inimeseõpetuse aine raames, mis on kooli õppeprogrammis kohustuslikku ainena kirja pandud alates 1996. aastast. 4.6. klassi inimeseõpetuse ainekavas on terviseõpetus (tervis, sooline areng, haigused) ja suhtlemisõpetus (suhtlemine teistega ja iseendaga, enesekehtestamine ja enesekontroll, sotsiaalne kompetentsus, erinevuste aktsepteerimine). 7.9. klassis pakub inimeseõpetuse kursus õpilastele olulisi teemasid arengu seisukohalt (inimese elukaar ja
1993. aastal asusid tööle ka esimesed perearstid, kes hakkasid tegelema otseselt pereplaneerimisalaste probleemidega. Hea pereplaneerimisalane nõustamine on võimatu ilma kaasaegsete rasestumisvastaste meetodite tundmiseta, kuid vajalik on ka sellealane praktiline töökogemus, töövahendite olemasolu ning arsti soov ja valmisolek nende probleemidega tegelemiseks. Teisalt on aga hea tulemuse saavutamiseks väga oluline elanikkonna seksuaalhariduse tase, arstide kättesaadavus ning inimeste valmisolek arstiga konsulteerimiseks. Tervisekasvatuse probleeme käsitletakse praegu koolides ja pereplaneerimise alast teavet on võimalik saada nii oma perearstilt, kui ka günekoloogilt. Üldteada ja murettekitav on fakt Eesti kõrgest abortide arvust. 1996-ndal aastal sündis Eestis 13105 last ja tehti 16719 aborti, 100 sünnituse kohta oli 128 indutseeritud aborti.
Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest erinevustest ja eetikaküsimustest väga aktuaalne ka tänapäeval. Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad on haridusmaastikul omandamas järjest silmapaistvamat kohta. Ajas tagasi vaadates nähti seksuaalsuses miskit, mis vajas ohjeldamist ja eitamist. Nüüdsel ajal peetakse seksuaalsust aga inimese küpsemisel positiivseks ja normaalseks. Knut Wicksell oli üks esimesi, kes astus 19. saj lõpul Rootsis välja seksuaalhariduse eest. 1955. a sai seksuaalkavatus Rootsi koolides kohustuslikuks. Lääne ühiskonnas on homoseksuaalsust enam vähem järjekindlalt sajandeid taga kiusatud. Sõna homoseksuaalsus võeti esimest korda kasutusele mõistena 1896. a (Centerwall 1996: 33). Raamatus on käsitletud homoseksuaalsuse ajalugu ja ühiskonna elanikkonna erinevaid seisukohti. Masturbeerimist on kirjeldatud läbi erinevate ajastute. Tutvustatud on mitme arsti/psühhiaatri seisukohti seoses masturbeerimisega
Teema muutus ühiskonnas aruteluks ilmselt juba ristiusu tuleku ajal, mil hakati aborte keelustama. Samas võib öelda, et tänapäeva Eesti ühiskonnas on teema endiselt vägagi aktuaalne, kuna Eesti abortiivsuskordaja püsib võrreldes teiste Balti riikidega jätkuvalt kõrgel. Et vähendad soovimatuid või planeerimata rasedusi, mis on abortide rohkuse peamiseks põhjukseks, tuleb nii enne suguelu alustamist kui ka selle käigus teada seksuaalhariduse ABCd, mis annab oskuse õige ja väära seksuaalkäitumise eristamiseks. Selle peaks aluse panema juba noores eas koos vanemate ja kooli abiga. Vaatamata sellele on veel väga palju noori, kes rasestuvad noores eas. Abordid ja kõik sellega seonduv oli mulle enne uurimustöö alustamist mitte kõige keerulisem, sest olin ennegi kuulnud ja uurinud internetis abortide ning sellega seonduvaid teemasid. Tänu selle uurimustöö tegemise kaudu, sain ma teada palju laiemalt ja põhjalikumalt abordi