Homoseksuaalse sättumuse põhjustena on välja pakutud rohkeid vastuolulisi tegureid. Isa asend perekonnas: nõrk, vaenulik, mittearmastav, isa puudumine. Ema asend perekonnas: nõrk, domineeriv, liighoolitsev, ükskõikne. Lapse asend perekonnas: üksiklaps, vanemad lapsed, nooremad lapsed, rohkem vendasid, rohkem õdesid. Homoseksuaalse mehe perekond koosneb lapsepõlves sagedamini võimukast ematüübist ja emotsionaalselt kaugeks jäänud isatüübist. Homoseksualistide seksuaalaktiivsus on tavaliselt suurem. Paljud homoseksualistid väldivad lapsepõlves võistlusmänge ja -olukordi, hoiduvad kaklustest ja tunnevad end üksildasena. Sellised probleemid ilmnevad tavaliselt siis, kui lapsel on raskusi vastava soorolli omandamisega. Rootsi Karolinska instituudi tehtud uurimus näitas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud. Teadlased leidsid tõendusmaterjali selle kohta, et homo- ja heteroseksuaalsete inimeste aju ehituses on erinevusi.
Samuti hakkavad lapsed mõistma, et on teistest sõltumatud isikud. Lasteaiakasvatajad ja algkooliõpetajad mängivad olulist rolli lapse seksuaalse harimise juures. Lasteaias puutuvad lapsed kokku teiste lastega ning jagavad omavahel uusi teadmisi üksteise soo ja seksuaalsuse kohta. Koolis antakse noortele algteadmised anatoomiast ja õpetatakse seda, kuidas positiivselt suhtuda oma kehasse ning kuidas tagada isiklikku ohutust (Part K. 2007). Seksuaalaktiivsus ei olnud teismelistel nende antisotsiaalse käitumise põhjuseks, siis kui täiskasvanud ning teismelised ise nägid seksuaalelus, suitsetamises, alkoholis ja narkootikumides oma täiskasvanuks saamist. Kui ühiskond lõpetab teismeliste 13 seksuaaltaunimise, muutub rahulikuks, aitab noortele õpetada elutõdesid, kaob deviatiivne käitumine. Seksuaalsus, olles keelust vaba ei ole deviatiivne
suhtumine. Tuli üles diskussioon, kas võib ikka midagi taolist inimesega ette võtta? Praegu on absoluutses enamuses seisukoht, et lobotoomia on vastuvõtmatu ja ükski arenenud riik lobotoomiat ei kasuta. Proovitud on ka laiemalt levinud keemiline kastreerimine (eelkõige), kuid kohati on ka kasutatud füüsilist kastreerimist. Seda kasutatakse seksuaalkurjategijate puhul. Selle teema üle on ka palju arutatud, et kas ei mind liiga kallale inimeste õigustele, kui võtta temalt seksuaalaktiivsus maha. Sellise alternatiivse vahendi kasutamisel on peale jäänud mudel, et riik ei saa seda vahendit kasutada otse sunniviisiliselt, vaid kasutada saab ainult siis, kui jätab kuriteo toimepannud isikule valikuvõimaluse, kas ta nõustub tavaliste kriminaalmenetluses kasutatud sanktsioonidega või on ta nõus, et nende tavaliste sanktsioonide asemel rakendatakse tema suhtes keemilist kastreerimist. See on ka Eestis arutluse all. Tõenäoliselt peaks see ka siin toimima hakkama