Karjäär (70-ndad) Hancock lahkus Blue Note'ist ja kehtestas lepingu Warner Bros. Recordsiga. Sellest hetkest alates hakkas ta rohkem tegelema filmide tunnusmuusika komposeerimisega ja alustuseks tegi tunnusmuusika multifilmile "Fat Albert and the Cosby Kids". Peale seda tegi Hancock esimesed sammud elektroonilisse muusikasse koos 5 mehega, kes moodustasid seksteti. Hancock oli üks esimesi mehi, kes kasutas jazz-muusikas elektrilist klaverit. Sekstetile lisandus Gleeson ja see septett väljastas viis albumit: Mwandishi (1971), Crossing (1972), Sextant (1973), Realization ja Inside Out. Pärast kõrge elektroonilise-jazzi mängimist, oli Hancockil kindel soov proovida rohkem vabamat ja funky'mat muusikat. Kuna eelnevad albumid ei olnud kõige edukamad, olid Hancockil nii finantsprobleemid kui ka muusikalised rahutused. Samuti segas teda tõsiasi, et inimesed ei mõistnud elektroonilist muusikat.
perioodilt atonaalsele (1909-1913); kolmas (1923-36) on seeriatehnika periood; neljas, hiline periood ( pärast 1936.aastat) , on määratletav kui mitmete stiilide koostoime ajajärk. [2] 2.1 Esimene ehk tonaalne periood ( ehk ühel helistikul põhinev periood ) Sellesse ajajärku kuuluvad teosed lähtuvad üldiselt veel Saksa hilisromantismi traditsioonidest. Paralleelid on üsna ilmsed. Schönenbergi esimene tähendusrikas teos ,,Kirgastunud öö"(1899) on mõeldud keelpilli sekstetile. Tema ainus sümfooniline poeem on ,,Pelléas ja Mélisande"(1903) seotub aga rohkem Mahleri ja Straussi sümfoonilise loominguga. Selles sümfoonilises poeemis kasutab Schönenberg esimest korda kvartharmooniat, väljudes nii tavalise funktsionaalhormoonia piiridest. Sellesse perioodi kuulub ka sümfoonilne kantaat ,,Gurre laulud", mis on mõeldud viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile. Seda kirjutas Schönenberg üksteist aastat
o Eleegiline distihhon · Romaani rahvaste luuletus- ja stroofivorme o Dessima on romaani rahvaste, eriti hispaania stroofivorm, mis on deetsim 8-silbikutest. o Hispaania romanss: luuletusvorm; värsimõõduks 8-silbik; paaris- arvulisi värsse seob läbi kogu luuletuse üks assonantsriim, paaritu- arvulised värsid jäävad orbudeks; luuletuse pikkus on vaba o Liitsekstiin: luuletusvorm, milles kuuele sekstetile järgneb tertsett; värsimõõt 11-silbik, silbilis-rõhulise luule viisikjamb, kusjuures riime 24 tavaliselt ei kasutata, küll aga on rangelt kindlaks määratud värsi lõpus esinevate sõnade järjekord o Oktaav ja sitsiliaan: itaalia stroofivorm, oktett riimiskeemiga: ABABABCC; värsimõõduks 11-silbik, viisikjamb. Ainult oma
annaabi.ee 
