lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. Soneti teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Sonett jaguneb kaheks osaks: oktett koosneb 8 värsireast oktetid jagunevad veel kaheks nelikvärsiks (katrään) sekstett koosneb 6 värsireast sekstetid jagunevad veel kaheks kolmikvärsiks (tertsetiks) Soneti erinevad vormid: · Itaalia sonett e Petrarca sonett (klassikaline vorm) värsisüsteem: 4+4+3+3 riimipaigutus: abab. abab. cdc.dcd. abab. abab. cde. cde. abba. abba. cdc. dcd. abba. abba. cde. cde. nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur · Prantsuse sonett e Ronsardi sonett
Teosed Orkestrimuusika: 4 sümfooniat (I c-moll, 1876; II D-duur, 1877; III F-duur 1883; IV e-moll 1885), 2 klaverikontserti (d-moll, 1858; B-duur 1881), Viiulikontsert (1878), Topeltkontsert viiulile ja tsellole (1887), Akadeemiline Avamäng (1880), Traagiline Avamäng (1881). Vokaalsümfooniline muusika: Ein deutsches Requiem (1868); Kammermuusika: Klaverikvintett (f-moll 1864), Klarnetikvintett (h-moll 1891), kvaretid, kvintetid, sekstetid paljud koos klaveriga. Klaverimuusika: 3 klaverisonaati (C-duur 1853; fis-moll 1852; f-moll 1853), rapsoodiad, intermezzod, ballaadid, variatsioonid, Ungari tantsud (1852-1869; seade orkestrile aastast 1874). Palju soolo- ja koorilaule, orelimuusikat. 1 Johannes Brahms ,,Ein deutsches Requiem" (,,Saksa reekviem") op. 45, EE 1868 Nach Worten der
saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavaliselt ulatuslikum AVAMÄNG või lühike sissejuhatus orkestrilt. Mõnes ooperis esinevad sissejuhatused ka iga vaatuse või isegi piltide ees. Avamäng on meeleolu