Facebook Teemaks on Facebook. Käesolevas referaadis räägin sellise internetiportaali nagu Facebook telgitagustest. See esialgu seksikate tudengiplikade hindamiseks mõeldud arvutiprogramm on vallutanud maailma. Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi
Tundub, et ollakse arvamusel mida rohkem seda parem. Kas tõesti on see tõsi ? Olles enamusajast jalakäija, viitsin vahel pilgu nendest reklaamidest isegi üle libistada. Paraku küll ainult selleks, et nentida fakti – jälle üks plakat üles riputatud. No ja kui vahel mõnda natuke rohkem silmitsengi, siis ei juhtu ka midagi hullu. Kellelegi või millelegi sisse ei kõnni. Autojuhtidele on see oht aga täiesti reaalne. Autosid reklaamitakse seksikate neidudega või 250 km/h sõitvatena. Milleks? Kas mina kui, tarbija peaksingi nägema autot seksikana? Ning milleks reklaamida tohutuid hobujõudusid kui pole teid kus neid kasutada saaks. On ju auto tavaline tarbeese mida kasutatakse. Autode läbi sureb iga päev kümneid tuhandeid inimesi, heitgaasid reostavad keskkonda jne. Pealegi kui paljud inimesed teavad üldse autodest midagi peale värvi. Peaasi, et sõidab ja oleks ökonoomne. Seda infot on aga võimalik saada ka autoajakirjadest
sigimispotentsiaali. Tema väitel jääb isaspartneri poolt pakutav igasugune muu otsene kasu emasele (vanemhoole osutamine, pulmakingitused, ressursiderohke territoorium jms) alla isase väärtusele emase järglaste isana. Mis emase bioloogilise edukuse seisukohast tõeliselt loeb, on tema isaste järglaste tulevane võimalikult kõrge sigimisedukus (mille on nad pärinud oma samuti atraktiivselt isalt) ehk siis emase “seksikate poegade” võime levitada tema geenikoopiaid. Sellest teooriast lähtudes polegi üldse tähtis otsene põhjus, miks mingi sekundaarne sootunnus emasele meeldib. Selline eelistus võis vabalt olla kujunenud näiteks mingi sensoorse eelsoodumuse tõttu. Hoolimata sellest, et emane ei pruugi selle tunnuse olemasolust isasel saada mitte mingisugust otsest kasu, piisab selle evolutsioonilise täiustumise käivitamiseks pelgalt asjaolust, et
annaabi.ee 
