Östradiooli tase suureneb, saavutades max 1-2 päeva enne järjekordset ovulatsiooni. Ovulatsiooni järsk tõus positiivse tagasiside teel, LH produktsiooni järsu tõusu ( järsk tüus kutsub ovulatsiooni esile). Munarakk väljub kõhuõõnde, munajuhade narmastega (fimbriate) poolt kinni, suunatakse munajuhasse. Folliikelist areneb kollakeha, mis hakkab järjest rohkem progesterooni produtseerima. Progesterooni mõjul saavutab emaka limaskest sekretsioonifaasis kõige parema seisundi viljastatud munaraku vastuvõtuks u 6-7 päeva präast ovulatsiooni. Kõrge progesterooni ja östradiooli tase koos pidurdab FSH produtsiooni ja ei lase uuel munarakul valmima hakata. Kui viljastumist ei toimu, hakkab umbes kümmekond päeva pärast ovulatsiooni kollakeha taandarenema, progesteerooni tootmine langeb ja emaka limaskest taas irdub.
LH mõjul toimub ovulatsioon. Folliikel puruneb, munarakk väljub. Edasi areneb munaraku väljatanud folliikel kollakehaks ja see produtseerib tõusvas koguses progesterooni, lisaks ka östrogeene. Emaka limaskest viiakse sekretsioonifaasi, seega valmistatakse viljastatud munaraku vastuvõtuks. Progesteroon koos östradiooliga pidurdavad hüpofüüsi eessagaras FSH produktsiooni, mistõttu FSH tase on madal ja uus munarakk ei saa hakata arenema ja emaka limaskest saab sekretsioonifaasis edasi olla. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha alates 20-22 päevast taandarenema, progesterooni tase hakkab langema ja emaka limaskest irdub taas. Hakkab uus tsükkel. Viljastumist määravad tegurid. Ovulatsiooni ajal küps munarakk väljub kõhuõõnde ja ta haaratakse sealt munajuhade narmaste e fimbriate poolt ning suunatakse see munajuhasse. Munarakk püsib viljastumisvõimelisena kuni 24h, aga normaalse
LH mõjul toimub ovulatsioon. Folliikel puruneb, munarakk väljub. Edasi areneb munaraku väljastanud folliikel kollakehaks ja see produtseerib tõusvas koguses progesterooni, lisaks ka östrogeene. Emaka limaskest viiakse sekretsioonifaasi, seega valmistatakse viljastatud munaraku vastuvõtuks. Progesteroon koos östradiooliga pidurdavad hüpofüüsi eessagaras FSH produktsiooni, mistõttu FSH tase on madal ja uus munarakk ei saa hakata arenema ja emaka limaskest saab sekretsioonifaasis edasi olla. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha alates 20-22 päevast taandarenema, progesterooni tase hakkab langema ja emaka limaskest irdub taas. Hakkab uus tsükkel. Viljastumist määravad tegurid. Ovulatsiooni ajal küps munarakk väljub kõhuõõnde ja ta haaratakse sealt munajuhade narmaste e fimbriate poolt ning suunatakse see munajuhasse. Munarakk püsib viljastumisvõimelisena kuni 24h, aga normaalse viljastumine toimub tavaliselt esimese 12h
korntangidega võetakse emakakaelakanali lima, korntangide lehed avatakse aeglaselt ning jälgitakse, millal limaniidike katkeb. Tsüklilised muutused basaaltemperatuuris Üks lihtsamaid mooduseid, mis võimaldab kahefaasilist tsüklit, seega ovulatsiooni diagnoosida, on rektaal- e. basaaaltemperatuuri mõõtmine. Esmakordselt kirjeldas seda van de Velde 1904.a. Nimelt on basaaltemperatuur menstruaaltsükli esimesel poolel, s.o. proliferatsioonifaasis madalam ning tsükli teises pooles ehk sekretsioonifaasis kõrgem. Temperatuuride vahe esimeses ja teises faasis peab olema 0,3-0,6C piires. Seega on temperatuur tsükli esimeses pooles tavaliselt alla 37C ja 14 teises faasis üle 37C. Oluline pole mitte temperatuuri tõus üle 37C, vaid suhteline tõus. Basaaltemperatuuri tõusu tsükli teisel poolel seostatakse progesterooni produktsiooni tõusuga organismis, mis on seotud kollaskeha kujunemisega. Naise
annaabi.ee 
