Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimiseprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks. Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine • ähvardamine • millestki meeldivast ilmajätmine Teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades. Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks
Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Greenspan on aga rõhutanud, et liskas kontrollile ja hoolivusele
kulmu kortsudades otsa. Heakskiit soodustab samasuguse käitumises kordumist, grimass või tähelepanust ilma jätmine mõjub aga karistusena (Kikas 2008: 55) 3.1 Distsiplineerimine Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist ( suunamine, juhendamine, sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilmajätmine). Enamsti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusstiilide klassik Baumrind on oma uurimustes välja toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel ( viidatud Greenspan, 2006).
annaabi.ee 
