See osa religioonis, mis õpetab meile Universumi päritolu ja olemust ( ehk siis nö. religiooni loodusteaduslik osa ), osutub valeks. Selle asemel eksisteerib nüüd teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on 37 loonud maailma, ei ole olemas. Universum on just selline mida kirjeldavad meile loodusteadused. Kristlaste pühas raamatus Piiblis on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmen- dal päeval ta väidetavalt puhkas. Aasta tuhandeid usuti Piibli tekstidesse täht-tähelt, ja kahtlused selle paikapidavuses ei tulnud kellelgil nii nagu seda tehakse tänapeval. Olulisus seisneb selles, et kuidas nähtusi või sündmusi tõlgendatakse. Näiteks Jumal, kes on loonud maailma, võib tegelikult tähendada hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna, mitte Universumit. Mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud tähendused
protsessid, mida õpetab meile senises arengustaadiumis olev teadus. See osa religioonis, mis õpetab meile Universumi päritolu ja olemust ( ehk siis nö. religiooni loodusteaduslik osa ), osutub valeks. Selle asemel eksisteerib nüüd teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on loonud maailma, ei ole olemas. Universum on just selline mida kirjeldavad meile loodusteadused. Kristlaste pühas raamatus Piiblis on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmen- dal päeval ta väidetavalt puhkas. Aasta tuhandeid usuti Piibli tekstidesse täht-tähelt, ja kahtlused selle paikapidavuses ei tulnud kellelgil nii nagu seda tehakse tänapeval. Olulisus seisneb selles, et kuidas nähtusi või sündmusi tõlgendatakse. Näiteks Jumal, kes on loonud maailma, võib tegelikult tähendada hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna, mitte Universumit. Mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud tähendused
protsessid, mida õpetab meile senises arengustaadiumis olev teadus. See osa religioonis, mis õpetab meile Universumi päritolu ja olemust ( ehk siis nö. religiooni loodusteaduslik osa ), osutub valeks. Selle asemel eksisteerib nüüd teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on loonud maailma, ei ole olemas. Universum on just selline mida kirjeldavad meile loodusteadused. Kristlaste pühas raamatus – Piiblis – on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmen- dal päeval ta väidetavalt puhkas. Aasta tuhandeid usuti Piibli tekstidesse täht-tähelt, ja kahtlused selle paikapidavuses ei tulnud kellelgil nii nagu seda tehakse tänapeval. Olulisus seisneb selles, et kuidas nähtusi või sündmusi tõlgendatakse. Näiteks Jumal, kes on loonud maailma, võib tegelikult tähendada hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna, mitte Universumit. Mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud tähendused
annaabi.ee 
