rahvusvahelise organisatsiooni asutamine ja Euroopa meistrivõistluste läbiviimine. Kahe aasta parast asutati Rahvusvaheline föderatsioon (IOF), kuhu kuulusid Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, Taani, Norra, Soome, Tsehhi, Rootsi ja sveits. 1962. aastal toimusid Norras esimesed Euroopa meistrivõistlused. Meistriteks said norralane M. Listad ja rootslane U. Lundkvist. Teates võitsid rootslased ja soomlased. Teistel meistrivõistlustel (seitsis, 1964. a.) võitsid sveitslanna M. Tommen ja soomlane E. Kohvakka. Teates võitsid meeste seas soomlased ja naistest rootslased. Kolmas Rahvusvaheline kongress toimus Bulgaarias 1965. aastal. Osa võtsid Poola, USA ja Kanada pealtvaatajad. Kongress võttis vastu otsuse läbi viia esimesed Maailma meistrivõistlused 1966. aastal Soomes. Viiekümnendate lõpus hakkas orienteerumine jõudma ka Balti riikidesse, Moskvasse ja Leningradi. Lätis ja Eestis asutati sportliku
tunnetest ja mõtetest aru saada. See enesekesksuse staadium, mis võib kesta kolmanda või neljanda eluaastani, mõjutab lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mitmel moel. Madal stressitaluvus. Enesekesksus tähendab, et soovi tõkestamise hetkel on laps täiesti sokeeritud. Teda haarab stressihoog: ta lihtsalt ei suuda uskuda, et ei saa talle sobival hetkel oma tahtmist. Seltskondlik ükskõiksus. Aasta ja kolme kuu vanust omaealiste seitsis mängivat last jälgides võib märgala, et nad on üksteise tunnetest täielikus teadmatuses. Enesekesksus tähendab, et üks laps võib mõtlematult ja ilma küsimata mänguasja teise käest ära napsata - ta lihtsalt tahab seda. Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu ergutamine 15.-18. elukuuni Sel eluperioodil hakkab laps end rohkem maksma panema. Ta tahab asju ise teha ja kui teda piirata, saab ta pahaseks. Kui laps oma tahtmist ei saa, hakkab ta kergesti jonnima
-) Freud püüdis hädade, probleemide põhjusi otsida minevikust, kuid Jung püüdis asju vaadata pigem oleviku seisukohast ehk mis on nüüd ja praegu. *) Julg väitis, et kui inimesel on probleeme, siis need ilmnevad olevikus ning seega saame neid tõlgendada ja otsida juba sealt. -) Freud on pigem täpisteadlane, kuid Jung oli pigem humanitaar. Seega Jung rõhutas märksa rohkem isiksuse arengus ühiskonna ja kultuuri osa. *) Jungi huvid olid ajalugu, mütoloogia jms. * Ta sündis Seitsis ja ta vanemad olid väga religioossed ning ta kasvas ligi kümme aastat kui üksik laps. Küll oli tal väga kuulus vanaisa, kes kandis sama nime ning oli arst, kes töötas Paasani ülikoolis ning kelle kohta käis müüt, et ta olevat Johann von Goethe sohilaps. Ema oli kohalikust siniverelisest aadlisuguvõsast, olles heasüdamlik, soe ja paks hea hokk ja laterdaja, kes oli samas ka kuri ja võimukas väikest Carl'i hämmastas alati see, kuidas emas kaks isiksust elas