Tegeleb ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega. Tüüptegelane liigub seisuslikus ühiskonnas tavaliselt alt üles; piire ületades tekib tal küsimus, kuhu maailma ta kuulub. Mehekeskne positsioon, naine on objektistatud. Hiljem memuaarne proosa. Kirjandusvõtete rutiinistumine. 18. „Keisri hull” – tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses. Krossi läbimurderomaan. Peategelane on Krossi kohta väga omapärane, saksa päritolu mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. Lõhub seisustevahelisi piire, hullumeelne tõerääkimine. Segadus selle ümber, kas ta oli hull või mitte. Samas on olemas ka krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. Tuli maalt, jõudis eikuhugi. 19. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Vaino Vahing („Endspiel. Laskumine orgu“) – psühhoanalüüsi maaletooja. Keskendus Freudile. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine
,orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud 25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi piire ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. riigiametisse võis kandideerida iga inimene, kuid seda siiski said lubada endale ainult jõukad, kes said oma aega pühendada riigiametile. 2.Puuda eristada suursuguste roomlaste kasvatuse kreekapäraseid ja roomalikke jooni. Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu
,orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud 25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi piire ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. riigiametisse võis kandideerida iga inimene, kuid seda siiski said lubada endale ainult jõukad, kes said oma aega pühendada riigiametile. 2.Puuda eristada suursuguste roomlaste kasvatuse kreekapäraseid ja roomalikke jooni. Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu
annaabi.ee 
