Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seisustekogud" - 6 õppematerjali

Feodalismi ja absolutismi võrdlus
1
docx

Feodalismi ja absolutismi võrdlus

1. Feodalismi ja absolutismi võrdlus. ABSOLUTISM FEODALISM · riiki valitses monarh, kellel oli piiramatu · Riiki valitses kuningas, keda abistasid võim suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Feodaaltsivilisatsioon - tunnused-teke-põhjused
4
doc

Feodaaltsivilisatsioon - tunnused, teke, põhjused

Arutlus feodaaltsivilisatsioonist Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, ajavahemikul 5. – 16 saj. Riiki valitses kuningas, keda abistasid suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17 -18-sajand
6
doc

Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17.-18. sajand

· Alaline sõjavägi ja üleminek sõjaväekohustusele · Ametkonna kujunemine, kes kõik töötasid valitseja heaks. 5. Feodalismi ja absolutismi võrdlus. ABSOLUTISM FEODALISM · riiki valitses monarh, kellel oli piiramatu · Riiki valitses kuningas, keda abistasid võim suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus

Ajalugu → Ajalugu
127 allalaadimist
Demokraatia vormid ja areng
8
docx

Demokraatia vormid ja areng

esindajate kogu. Neist saidki alguse tänased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks kaasaegse linna omavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Suurbritannia parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski vaid teatud elanike gruppide, mitte kogu rahva esindused. Demokraatia kujunemine on ajaloos läbinud pika tee. Kuigi keskaeg andis demokraatia arengule vähe, sündis õigusriigi idee ühe legendi järgi just sel ajal. Ludvig I Vaga, Frangi kuningas ja Rooma keiser, öelnud kord oma ihuarstile, et riiki juhtida on väga raske ja väsitav. Arst olevat talle vastanud, et tema ei teeks kuningana mitte midagi. Kuninga

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
201 allalaadimist
Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus. Euroopas vabaduse ja demokraatia kujunemisel on seega oluline osa olnud suurmaaomanike sõltumatusel valitsejatest ja suurtel õigustel, mida nõuti kuningatelt. 17. sajandiks oli kuningate võim kasvanud, nad olid teinud lõpu keskaegsete parlamentide, seisustekogude 17 ja maapäevade tegevusele, piiranud aristokraatide õigusi. Kui Prantsusmaal kutsuti 1789. a kokku generaalstaadid, oli see esimene kord 175 aasta jooksul

Ühiskond → Ühiskond
178 allalaadimist
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus.] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. 11

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun