Yin&Yang ühest tekib kaks Feng shui Sihkis 23 mln Nanak Gurdvara 5K-d: Kea - lõikamata juuksed, Võrdsus Mulmantra m sihkide tempel Kangha - kamm, Kara - seisuset Gobind raudkäevõru, Kirpan - väike mõõk olenemata, Singhi kõik mehed või pistoda, Kattha - lühikesed eeskujuks (rajaja) kannavat 5 püksid Lehna usumärki Sünd: lapsele sosistatakse kõrva taimetoitlus
talupojad (need kes tööd teevad). Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud. Ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus. Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väga väike. Oma elulaad, oma haridus, oma kasvatud olid igal seisusel omad. Väliselt sai eristada, millisesse seisusse keegi kuulub (riietus, ehted). Vaimulike seisus täiendus ainsana teiste seisuste arvelt, selle kaudu oli ka kolmanadast seisuset pärit inimesel võimalik tõus. Esimesse ja teisse seisusse kuulus umbes üks kümnendik rahvast. Kui tekkisi linnad, siis linnaelanikud loeti ka kolmandasse seisusse kuuluvateks. Jõukus ei jagunenud seisuste kaupa. Kolmandasse seisusse kuuluvad pankurid või kaupmehed võisid kõrgaadlikest tunduvalt jõukamad olla. Kolmanda seisuse jõukamatele ei meeldinud see, et nende kanda olid maksud. Hariduse andmine oli vaimuliku kiriku käes vaimuliku sisuga, esimesed koolid olid kloostrikoolid
avalikus elus - kodustel pidusöökidel ja külaskäikudel. Pärast murdeiga pandi tütar mehele, ning tema sai endale uue eestkostja. Naise tähtsimaks vooruseks peeti truudust oma mehele. Naisel siiski oli võimalus lahutada enda abuikaasast ning valida endale elu, kus nad ei ole ühegi mehe hoole all. Tänu sellele sai nii mitmestki naisest avalikkuses tuntud inimene. Lapsi õpetati ja kasvatati kodus, hiljem rajati ka koole.Muidugi sõltus lapse kasvatamine perekondlikust seisuset nind rikkusest, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poistel sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu eeskätt Kreeka eeskulule. Paljud saatsid enda poegi ja tütreid kooli kirjakeelt õppima. Rikkamad said endale aga lubada koduõpetajaid, kes võisid olla päritolust Kreeka orjad või vabakslastud. Suursugustel peredel oli aga eesmärgiks enda pojast teha avalikuelu tegelenae mistõttu õppimine võttis väga kaua aega. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille
tihedaks. Nii jõudis 1720.aastail Baltimaade kirikusse Saksamaalt alguse saanud usuvool – pietism. Pietistid rõhutasid vagadust ja usulist „ärkamist“ ning pidasid moraliseerivaid jutlusi kombelõtvuse ja ebausu vastu. Eestis avaldus pietism vennastekoguduste liikumisena. See levis laialdaselt ja võeti talurahva seas kiiresti omaks. Pietismil oli eestlaste eneseteadvuse kujundamisel suur tähtsus. Koguduse sisekorra järgi oli kõikidel liikmetel, sõltumata jõukusest või seisuset õigus oma arvamust ja mõtteid avaldada – isegi trükisõnas. Niisuguseid eneseteostamise võimalusi eesti talupojal varem ei olnud. Pisut hiljem, 18.sajandi teisel poolel astus pietismi kui vagatsev-tundelise usuvoolu kõrvale vastandsuunaline nähtus – ratsionalism. Selle kutsusid esile Euroopas levinud valgustusideed. Kui pietistid põhjendasid ühiskondlikke ebakõlasid vähese kõlblustundega, siis ratsionalistid arvustasid sotsiaalset korraldust
annaabi.ee 
