seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on veendunud, et soliidne seltskond ei tunne küll abstraktse mõtlemise vältimisest süümepiinu, kuid sisimas peavad abstraktset mõtlemist millekski eriliseks, millest nad sellegipoolest mööda vaatavad kuna sellega enese sidumine eristaks neid ülejäänud seltskonnast. Need inimesed on seltskonda sulandunud ja kaotanud sellega oma individuaalsuse. Seltskonda kuuluvad inimesed kardavad näida keskpärastena ja end seeläbi seltskonnast eraldada ning naeruvääristada
lahingu ajal sattus rootslastele vangi. Kõrgema aukraadiga vangid viidi Tallinna, kus neile anti vabakäiguvangide staatus. De Croy võttis võlgu, jõi ja mängis hasartmänge. Rootsi kuningas andis käsu kõrgema aukraadiga vangid viia Stockholmi. Võlausaldajate palvel jäeti de Croy Tallinnas. De Croy suri 30.01.1702 Tallinnas. Kuna tema võlad olid nii kohutavalt suured, siis võlausaldajas olid väga endast väljas ning kuna ta oli väga tähtsast perekonnast, siis pidi talle korraldama seisusekohased matused. Ta pandi hoiule Niguliste kirikusse, kuni tema perekond võlad ära maksab ning annab juhised matmise kohta. Kirik oli sellega samuti nõus, kuna tema hoidmise eest maksti renti. Võlausaldajad saatsid kirja tema sugulastele. Lõpuks oli de Croy suguvõsa teatanud, et nemad sellist inimest ei tunne. Seejärel saadeti kiri Poola kuningale, kuid too oli teatanud, et kuna de Croy lahkus tema teenistusest ebaseaduslikult, siis soovitas pöörduda Peeter I poole
õpetus sugudest ja liikidest 5. Aritmeetika ja geomeetria ruudud, ringid (sh ringi kvadratuuri probleem), ruutjuured (sh irratsionaalarvudega seoses) 54. Kuidas on filosoofiaõpingud seotud klassikalise haridusmudeliga, mis põhineb vabadel kunstidel (septem artes liberales)? -nn vabad kunstid tähendab vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks „räpastele“, kehalise tööga seostuvaile, käsitöötaolistele kunstidele, mis antiikses orjandusühiskonnas ei olnud vabana sündinule seisusekohased. Klassikalise alushariduse mudeli väljakujunemine Kreekas: *grammatistes (kirjatarkus) *grammatik (luule ja keeleõpe, eeskätt Homeros) *retoorik (kõnelemine, argumenteerimine) *filosoofia eriettevalmistus (meditsiin, õigus, hilisantiigis: teoloogia) artes liberales – eleutherai epistēmai vabad(e inimeste) kunstid/teadmised quadrivium (nn. matemaatilised teadused): aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia trivium (nn. keelelised teadused)
Mind siis veel ei olndki -- ütleb ema. Kui mina tulin, siis olid juba vaesed, nii et mina olen vaese rahva laps. Aga Molli sündis siis, kui olid rikkad, sellepärast on tema rikka rahva laps, mina ei ole. Ja tema on selle peale uhke ning tahab rikast meest, sest kuidas inimene sünnib, nõnda peab ta elama -- ütleb Molli. Tema sündis rikkalt ja peab ka rikas olema -- teeb need särgid; mina sündisin vaeselt ja peangi vaene olema -- minu särgid ja püksid on närud. Mina teen omale seisusekohased särgid -- ütleb Molli, ja ema ütleb, et meie saame Molli läbi ka seisusekohaseks. Aga see ei meeldi Mollile, et meie ka, tema tahab üksi olla seisusekohane. Teil pole ju õiget särkigi seljas -- ütleb ta minule ja emale -- mis seisusekohane teie olete! Ja ega ma olegi, kui tahad, vaata." Tiina tõstis oma kleidikese üles ja näitas Indrekule, mis kattis tema armetut keha. Siis ütles ta: ,,Nüüd sa tead, mis on minu seisus; aga tule, ma näitan sulle nüüd Molli seisust, et sa teaksid
annaabi.ee 
