Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine on võnkumiste levimine. Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine levimiskiiruse määrab keskkonna inertsuse ja elastsuse vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat. Heli ja teised võnkumised: Heli keha vibreerib nii, et ta kuju muutub, see paneb
Analüüsitavat protsess on esitatud alljärgneval joonisel: 9 Joonis 4. Pakkumise üldine protsess 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM Analüüsitava organisatsiooni seisundeid omav toimimisobjekt ja selle seisund on: Hinnapakkumine (loodud, esitatud, vastu võetud, tagasi lükatud, vajab täiendamist, täiendatud) Toimimisobjekti ”Hinnapakkumine” võimalikud seisundid ja nende üleminekud koos seisundimuutust võimaldavate kasutusjuhtude numbritega on esitatud alljärgneval joonisel: 10 Joonis 6. Hinnapakkumise seisundidiagramm 11
Too_tunnid Töötaja töötunnid 5. INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE 5.1 Protsessi tegevusdiagramm Rentimise üldise protsessi tegevusdiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: 14 5.2 Seisundidiagramm Rentimise võimalikud seisundid ja nende üleminekud koos seisundimuutust võimaldavate kasutuslugude numbritega on esitatud alljärgneval joonisel : 15 16
Joonis 5. Üldine protsessi ehitus Tööprotsessi kasutusjuhtude ja seisunditega täiendatud protsessidiagramm on esitatud allajärgneval joonisel: 15 Joonis 6. Kasutusjuhtude ja seisunditega täiendatud protsessidiagramm 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM Toimimisobjekti ”Tööprotsess” võimalikud seisundid pakkumise koostamisest kuni kaupade saatmiseni ja nende üleminekud koos seisundimuutust võimaldavate kasutusjuhtude numbritega on esitatud alljärgneval joonisel: 16 Joonis 7. Pakkumise seisundid 17
¨ PEATUKK 5 ¨ INFOSUSTEEMI AJALINE VAADE 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM J¨argmisena on v˜oetud protsess - konsultatsioon, mis on seotud eesm¨argiga: Klientidele orienteeritud teeninduskultuuri loomine ja t¨aiustamine. Joonisel 5.1 on kajastatud konsultatsiooni protsessi tegevusdiagramm. 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM Toimimisobjekti ”Konsulteerimine” v˜oimalikud seisundid ja nende u ¨leminekud koos seisundimuutust v˜oimaldavate kasutuslugude mubritega on esitatud joonisel 4.3. 18 Figure 5.1: Konsultatsiooni protsessi degevusdiagramm. 19
Lainepikkuse tähis on λ. Laine levimise kiirus v, näitab kui kaugele mingi kindel painepunkt levib ajaühiku jooksul. Kehtib seos v=λ/t=λf Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine levimiskiiruse määrab keskkonna inertsuse ja elastsuse vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. 27. LAINETE DIFRAKTSIOON JA INTERFERENTS. SEISEV LAINE. DOPPLERI EFEKT. Lainete difraktsioon: Difraktsioon on lainete tõkete taha levimise nähtus, see on samuti seotud interferentsiga. Lainete interferents: Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu
annaabi.ee 
