positiivsed parameetrid. On leitud, et kasum saavutab maksimumi, kui K = 3a - b ja L = a + 2b. Milliste a ja b väärtuste korral omab see lahend motet? Leida võrdleva staatika tulemused ja selgitada, mida need tähendavad. Teooriaküsimused nr. 11 1. Selgitada, mida tähendab geomeetriliselt tingliku ekstreemumi ülesande lahendamine. max min z = f(x;y) g(x;y) = 0 2. Selgitada Lagrange'i kordaja majanduslikku tähendust. on koguse x (seisundimuutuja) varihind. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Lagrange´i kordaja näitab kuidas muutub sihtfunktsiooni optimaalne väärtus kitsenduse vabaliikme ühikulisel kasvamisel. Teooriaküsimused nr. 13 1. Selgitada, kuidas on defineeritud rea summa. Rea summaks nimetatakse tema osasummade jada (Un) piirväärtust U (juhul kui see eksisteerib), st: U= limn->Un 2
Milliste a ja b väärtuste korral omab see lahend mõtet? Leida võrdleva staatika tulemused ja selgitada, mida need tähendavad. TEOORIAKÜSIMUSED nr 12 1. Selgitada, mida tähendab geomeetriliselt tingliku ekstreemumi ülesande lahendamine. max min z = f(x;y) g(x;y) = 0 2. Selgitada Lagrange'i kordaja majanduslikku tähendust. on koguse x (seisundimuutuja) varihind. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Lagrange´i kordaja näitab kuidas muutub sihtfunktsiooni optimaalne väärtus kitsenduse vabaliikme ühikulisel kasvamisel. TEOORIAKÜSIMUSED nr 14 1. Selgitada, kuidas on defineeritud rea summa. Rea summaks nimetatakse tema osasummade jada (Un) piirväärtust U (juhul kui see eksisteerib), st: U= 2
a + 2b. Milliste a ja b väärtuste korral omab see lahend mõtet? Leida võrdleva staatika tulemused ja selgitada, mida need tähendavad. 55. Selgitada, mida tähendab geomeetriliselt tingliku ekstreemumi ülesande max min z = f(x,y) ; g(x,y) = 0 lahendamine. 56. Selgitada Lagrange'i kordaja majanduslikku tähendust. Lagrange´i kordaja näitab kuidas muutub sihtfunktsiooni optimaalne väärtus kitsenduse vabaliikme ühikulisel kasvamisel. on koguse x (seisundimuutuja) varihind. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel 57. Selgitada, kuidas on defineeritud rea summa. Rea summaks nimetatakse tema osasummade jada (Un) piirväärtust U (juhul kui see eksisteerib). 58. Koonduva ja hajuva rea mõiste. Kui piirväärtus U on lõplik siis nimetatakse rida koonduvaks. Kui piirväärtus U on lõpmatu või piirväärtus U hoopiski puudub, siis öeldakse et rida hajub
annaabi.ee 
