· sademed · saastumine · tuul Välisisolatsiooni normaaltingimused: P = 101,3 kPa = 760 mmHg T = 20°C H = 11 g/m3 5. Aatomi planetaarmudel, osakeste energia, ionisatsiooni energeetiline sisu Aatomi planetaarmudel · aatomi raadius 10 nm · tuuma raadius 10-4 nm · prootoni ja neutroni raadiused 10-5 nm · elektroni raadius 5*106 nm Elektron: · seisumass m0 = 9*10-28 g · negatiivne laeng q = 1,6021892 ·10-19 C (kulonit) Prootoni ja neutroni seisumassid = 1837 m0 Liikuva osakese mass suureneb (märgatav alates potentsiaalist: elektronidel 10 kV, ioonidel 1 MV): Osakeste energia saab muutuda diskreetselt kvantide kaupa: , kus: - on kvanti iseloomustava elektromagnetiliste võnkumiste sagedus, 1/s h on Plancki konstant: h = 6,6 10-34 J s Aatomi ergastatud olek kestab 10-8 10-10 s Mitmekordne ja astmeline ergastus. Metastabiilne ergastus kestab 10-2 s. Metastabiilne orbiit
Kvargid (d, s ja b elektrilaenguga 1/3 e ning u, c ja t elektrilaenguga +2/3 e) osalevad kõigis vastastik- mõjudes. Elektrilaengut ( 1e) omavad leptonid (elektron, müoon ja tauon) ei osale tugevas mõjus. 27 Elektrilaenguta leptonid (elektron-, müü- ja tauneutriino) osalevad vaid nõrgas ja gravitatsioonilises mõjus. Leptonite seisumassid on oluliselt väiksemad kvarkide omadest (lepton kr.k. väike münt). Kvarkidest koosnevad osakesed on alati valged. See tähendab, et nende värvilaeng on tasakaalus. Erinevad värvilaengud tõmbuvad (nii nagu ka erimärgilised elektrilaengud). Stabiilne seisund võib tekkida kahel viisil: 1)Värvus esineb koos antivärvusega. Nii tekkivaid liitosakesi nimetatakse mesoniteks; 2)Esineb segu kolmest värvusest või siis kolmest antivärvusest
Bosonid ei allu tõrjutusprintsiibile ja seega ka vastavatele ajalis-ruumilistele piirangutele. Kvargid (d, s ja b elektrilaenguga 1/3 e ning u, c ja t elektrilaenguga +2/3 e) osalevad kõigis vastastik- mõjudes. Elektrilaengut ( 1e) omavad leptonid (elektron, müoon ja tauon) ei osale tugevas mõjus. Elektrilaenguta leptonid (elektron-, müü- ja tauneutriino) osalevad vaid nõrgas ja gravitatsioonilises mõjus. Leptonite seisumassid on oluliselt väiksemad kvarkide omadest (lepton kr.k. väike münt). Kvarkidest koosnevad osakesed on alati valged. See tähendab, et nende värvilaeng on tasakaalus. Erinevad värvilaengud tõmbuvad (nii nagu ka erimärgilised elektrilaengud). Stabiilne seisund võib tekkida kahel viisil: 1)värvus esineb koos antivärvusega. Nii tekkivaid liitosakesi nimetatakse mesoniteks; 2)esineb segu kolmest värvusest või siis kolmest antivärvusest
Bosonid ei allu tõrjutusprintsiibile ja seega ka vastavatele ajalis-ruumilistele piirangutele. Kvargid (d, s ja b elektrilaenguga 1/3 e ning u, c ja t elektrilaenguga +2/3 e) osalevad kõigis vastastik- mõjudes. Elektrilaengut ( 1e) omavad leptonid (elektron, müoon ja tauon) ei osale tugevas mõjus. Elektrilaenguta leptonid (elektron-, müü- ja tauneutriino) osalevad vaid nõrgas ja gravitatsioonilises mõjus. Leptonite seisumassid on oluliselt väiksemad kvarkide omadest (lepton kr.k. väike münt). Kvarkidest koosnevad osakesed on alati valged. See tähendab, et nende värvilaeng on tasakaalus. Erinevad värvilaengud tõmbuvad (nii nagu ka erimärgilised elektrilaengud). Stabiilne seisund võib tekkida kahel viisil: 1)värvus esineb koos antivärvusega. Nii tekkivaid liitosakesi nimetatakse mesoniteks; 2)esineb segu kolmest värvusest või siis kolmest antivärvusest
2.4 Jäävuse seadused Tavaruumis ehk K-s on olemas aeg ja ruum. Kuna on olemas aeg ja ruum, siis kehtivad ka jäävuseseadused. Jäävuseseadused tulenevad ju just aja ja ruumi omadustest. Need omakorda aga eeldavad aja ja ruumi olemasolu. Hyperruumis aega ja ruumi ei ole olemas. Järgnevalt tuletamegi jäävuseseadused aja ja ruumi omadustest. Oletame seda, et meil on mingisugune süsteem, mis koosneb n kehast. Kehade füüsikalised suurused ajahetkel t on kohavektorid, seisumassid, kiirused, impulsid ja impulsimomendid vastavalt järgmised: Järgmiselt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, mõnest teisest ruumipunktist või mõnest teisest suunast, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Kuid neid asju käsitleme siin edaspidi skalaarsel kujul. 101 Kui aga antud süsteemiga midagi juhtub, siis kehade füüsikalised olekud ( suurused ) muutuvad.
2.4 Jäävuse seadused Tavaruumis ehk K-s on olemas aeg ja ruum. Kuna on olemas aeg ja ruum, siis kehtivad ka jäävuseseadused. Jäävuseseadused tulenevad ju just aja ja ruumi omadustest. Need omakorda aga eeldavad aja ja ruumi olemasolu. Hyperruumis aega ja ruumi ei ole olemas. Järgnevalt tuletamegi jäävuseseadused aja ja ruumi omadustest. Oletame seda, et meil on mingisugune süsteem, mis koosneb n kehast. Kehade füüsikalised suurused ajahetkel t on kohavektorid, seisumassid, kiirused, impulsid ja impulsimomendid vastavalt järgmised: 104 Järgmiselt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, mõnest teisest ruumipunktist või mõnest teisest suunast, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Kuid neid asju käsitleme siin edaspidi skalaarsel kujul. Kui aga antud süsteemiga midagi juhtub, siis kehade füüsikalised olekud ( suurused ) muutuvad.
2.4 Jäävuse seadused Tavaruumis ehk K-s on olemas aeg ja ruum. Kuna on olemas aeg ja ruum, siis kehtivad ka jäävuseseadused. Jäävuseseadused tulenevad ju just aja ja ruumi omadustest. Need omakorda aga eeldavad aja ja ruumi olemasolu. Hyperruumis aega ja ruumi ei ole olemas. Järgnevalt tuletamegi jäävuseseadused aja ja ruumi omadustest. Oletame seda, et meil on mingisugune süsteem, mis koosneb n kehast. Kehade füüsikalised suurused ajahetkel t on kohavektorid, seisumassid, kiirused, impulsid ja impulsimomendid vastavalt järgmised: Järgmiselt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, mõnest teisest ruumipunktist või mõnest teisest suunast, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Kuid neid asju käsitleme siin edaspidi skalaarsel kujul. 107 Kui aga antud süsteemiga midagi juhtub, siis kehade füüsikalised olekud ( suurused ) muutuvad.
annaabi.ee 
