ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19. sajandi algul tekkis Lääne-Euroopas sotsialistlik liikumine. Vaatamata majanduslikele edusammudele, kirikuvõimu vähenemisele, seisuste kaotamisele ja poliitiliste õiguste laienemisele ei olnud ühiskond vabanenud oma hädadest. Oli tekkinud uus klass vabrikutöölised, kes vaevlesid viletsuses ja sõltusid täiesti oma peremehe suvast. Mitte seisulikust eristumisest lähtuvalt, vaid vabrikuomanik oli ainuke, kes võis töölisele palka anda ja sellega elamismiinimumi kindlustada. Tööpuuduse tingimustes võis peremees seda kergesti enda kasuks ära kasutada. Sotsialistid ei olnud filosoofid tavamõistes. Nende tööd olid suunatud ideaalse ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga
Prantsuse revolutsiooni neli faasi: 1. liberaalne faas: 1789 suvest kuni 1792 septembrini; märksõnaks on vabadus. Revolutsioon on populaarne. Asutava kogu esmärgiks on uue põhiseaduse kehtestamine ehk konst monarhia. Usuti et uus põhiseaduslik riigikord annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused. Perioodi saavutused: 1 ) aug 1789 otsutati likvideerida kõik vanad eesõigused ja feodaalkoormised; seisulikust riigist sai ameti- ja teenistusvabadusega riik, 2) aug 1789 võetakse vastu inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon, eeskuju USA-st; võetakse omaks valgustusfilosoofia põhimõtted: inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega, omandiõigus, õigusriigi põhimõtted, õigus vastuhakule rõhumise korral, sõna- ja trükivabadus, usuvabadus, rahva suveräänsus ja võimue
ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19. sajandi algul tekkis Lääne-Euroopas sotsialistlik liikumine. Vaatamata majanduslikele edusammudele, kirikuvõimu vähenemisele, seisuste kaotamisele ja poliitiliste õiguste laienemisele ei olnud ühiskond vabanenud oma hädadest. Oli tekkinud uus klass vabrikutöölised, kes vaevlesid viletsuses ja sõltusid täiesti oma peremehe suvast. Mitte seisulikust eristumisest lähtuvalt, vaid vabrikuomanik oli ainuke, kes võis töölisele palka anda ja sellega elamismiinimumi kindlustada. Tööpuuduse tingimustes võis peremees seda kergesti enda kasuks ära kasutada. Sotsialistid ei olnud filosoofid tavamõistes. Nende tööd olid suunatud ideaalse ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga