2. puudujääk - Boor vaatles elektronide liikumist aatomis kui kindla raadiusega orbitaalset liikumist. Elektroni laineomaduste tõttu, saab täpselt määrata, vaid elektronienergiat. Seisulained Täisarvuliselt muutuvate suurustega puutume kokku ka makrofüüsikas. Pillikeele võnkumisel näiteks. Vaata ka joonist. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud lainetena. See tähendab, et keele otsad ei saa võnkuda. Lained peavad mahtuma keele vabale osale. Seisulainetes tekivad võnkumised sõlmede vahele. Lained levivad keele kinnitusteni ja peegelduvad sellelt, tekitades interferentsi, mis omakorda tekitab nn. seisulained. Saavad tekkida ainult kindla pikkusega seisulained, mille pool lainepikkust mahub täisarv kordi keele pikkusele. Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. Seisulained makromaailmas on oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See moodustab silla mikro- ja makromaailma vahel. Kokkuvõte
1) kiiritada aatomeid valgusega 2) lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega 3) ainet kuumutades Millise valemiga leida valguse võnkesagedus, kui elektron langeb kõrgemalt energiatasemelt madalamale? hf= E2 E1 , kus E1 ja E2 on vastavate tasemete energiad. Millised arvud määravad Balmer-Rydbergi valemis spektrijoonte lainepikkuse? Täisarvud n1 ja n2 (n1 on igas seerias konstantne täisarv). Millistes lainetes on makrolainetes paisude/sõlmede hulk täisarvuline? Seisulainetes. Millise füüsikalise suuruse ühik on elektronvolt? 1 elektronvolt on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. Millised nähtused näitavad elementaarosakeste laineloomust? Interferentsi- ja difraktsiooninähtused. Kuidas on omavahel seotud osakese mass ja de Broglie` lainepikkus? De Broglie tegi seose laine iseloomustamiseks lainepikkusega. Valem: = h/p = mv Kumb on raskem, kas neutron või elektron? Neutron on raskem.
keele pikkusele. 2. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud 2. Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. lainetena. See tähendab, et keele otsad ei saa võnkuda. Lained 3. peavad Seisulained makromaailmas mahtuma keele vabaleonosale. oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See 3. Seisulainetes tekivad võnkumised sõlmedevahel. vahele. Lained moodustab silla mikro- ja makromaailma levivad keele kinnitusteni ja peegelduvad sellelt, tekitades interferentsi, mis omakorda tekitab nn. seisulained. 22.11.12 18 Kokkuvõte 2 1. Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib
täpsusega. Suurendade ühe määramise täpsust, kaotame alati teise täpsuses. 19. Mida nim. Potentsiaalibarjääriks ja mida potentsiaaliauguks? - Potentsiaalibarjäär- pinnavolt, mis takistab kuulikesel veereda üle barjääri. Potentsiaaliauk- kahe barjääri vahel olev auk, mis ei lase kuulil august välja minna. 20. Miks suletud ruumis saab mikroosake omandad vaid kindlaid kiiruse väärtusi? - Piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulained muunduvad seisulainetes. Seisulaine on täisarv, ehk osakese kiirus on kvanditud. 21. Kuidas nimetatakse aatomis tiirlevaid elektronide leiulaineid? - orbitaallained 22. Mida tähendab elektroni seisulaine? Millisel juhul saab see tekkida? - Elektroni statsionaarsetele püsiseisunditele vastavad seisulained. Et ring on otstete, saavad seisulained tekkida ainult siis, kui laine ringeldes end lakkamatult kordab. 23. Miks kindla energiaga elektroni võib liikuda vaid kindlal lubatud kaugusel aatomi tuumast
Massiga m ja kiirgusega v liikuvale osakeksele vastab lainepikkus h = mv Seisulained Täisarvuliselt muutuvate suurustega puutume kokku ka makrofüüsikas. Pillikeele võnkumisel näiteks. Vaata ka joonist. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud lainetena. See tähendab, et keele otsad ei saa võnkuda. Lained peavad mahtuma keele vabale osale. Seisulainetes tekivad võnkumised sõlmede vahele. Lained levivad keele kinnitusteni ja peegelduvad sellelt, tekitades interferentsi, mis omakorda tekitab nn. seisulained. Saavad tekkida ainult kindla pikkusega seisulained, mille pool lainepikkust mahub täisarv kordi keele pikkusele. Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. · Seisulained makromaailmas on oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See moodustab silla mikro- ja makromaailma vahel.
n1 n2 - joonelainepikkus n1 ja n2 on täisarvud, n1 on konstantne täisarv ja n2=n1+1, n1+2, ... Vaata ka õpikust lk 14. Seisulained Täisarvuliselt muutuvate suurustega puutume kokku ka makrofüüsikas. Pillikeele võnkumisel näiteks. Vaata ka joonist. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud lainetena. See tähendab, et keele otsad ei saa võnkuda. Lained peavad mahtuma keele vabale osale. Seisulainetes tekivad võnkumised sõlmede vahele. Lained levivad keele kinnitusteni ja peegelduvad sellelt, tekitades interferentsi, mis omakorda tekitab nn. seisulained. Saavad tekkida ainult kindla pikkusega seisulained, mille pool lainepikkust mahub täisarv kordi keele pikkusele. Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. Seisulained makromaailmas on oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See moodustab silla mikro- ja makromaailma vahel.
annaabi.ee 
