Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seisudesse" - 5 õppematerjali

Kolbpumpade ehitus
24
doc

Kolbpumpade ehitus

on pumba püsitegur (oleneb pumba tüübist) Üldkasutegur = vhm Praktikas kõige enam levinenud antud mõõtmetega kolbpumba tootlikkuse reguleerimise võimaluseks on ajami mootori pöörete (n) reguleerimine. Teoreetiliselt võiks kolbpumba tootlikkust reguleerida ka mahukasuteguri (v ) muutmisega või kolvikäigu pikkuse muutmisega . Mahukasutegurit saaks muuta pumba imi ja surveklappide avanemis- ja sulgemismomentide reguleerimisega enne kolvi jõudmist oma äärmistesse surnud seisudesse. Praktiliselt on see võimalik nagu ka kolvi käigu pikkuse muutmine, kuid tehniliselt tülikas. Vedeliku voo drosseldamine ( sulgventiilide reguleerimine imi-ja survetorul) kolbpumba juures ei ole lubatud , see ei anna soovitud tulemust ,suurendab kavitatsiooniohtu ja tõstab tunduvalt pumba poolt tarbitavat võimsust. 23 14 KOLBPUMPADE KONSTRUKTSIOON. Raam: Raam võib olla valatud või keevitatud kokku karp- ja nurkraudadest.

Merendus → Merendus
33 allalaadimist
Sissejuhatus autotehnikule
30
doc

Sissejuhatus autotehnikule

silindris on töötakt alanud, algab ta järgmiseks viiendas silindris pärast seda, kui väntvõll on pöördunud 120 kraadi jne. Seejuures ei ole eelmises silindris töötakt veel lõppenud , kui ta 120- kraadise pöördenurga tagant algab järgmises, s.t. töökäigud erinevates silindrites kattuvad 60- kraadise pöördenurga ulatuses, mistõttu väntvõll pöörleb ühtlasemalt. Kuuesilindrilises mootoris saabuvad ainult kahe silindri kolvid üheaegselt samanimelistesse surnud seisudesse. Edasi-tagasi liikuvate masside inertsjõud on selles mootoris vastastikku tasakaalustatud. 14 V-MOOTORID Kuuesilindriline V-mootor. Selliste mootorite hulka kuulub neljataktiline diisel. Silindriridade vaheline nurk on sellel mootoril tasapinnas. Mootori iseärasuseks on kolme vändaga väntvõll, kus juures iga vända külge kinnitub kaks kepsu: esimese vända külge ­

Auto → Auto õpetus
118 allalaadimist
Malekellad-mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6-artiklile
24
doc

Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile

parema äranägemise järgi”. Kohtuniku käed on nüüd aga vabamad ja kui ta peab otstarbekaks seada kellad kuidagi teisiti, siis võib ta seda ka teha. Kuivõrd elektronkell ei fikseeri tegelikult tehtud käikude, vaid kellavajutuste arvu, siis võib kohtunik samuti korrigeerida käiguloendurit, kui seda antud aja-kontrolli puhul kasutatakse. Kindlasti peab seda tegema siis, kui määrustevastaste käikude õiendamisel tuleb tagasi pöörduda seisudesse, kus tehtud vähem käike. Artikkel 6.15 on seotud sellega, et kohtunikud ei või mängijaile öelda partiis tehtud käikude arvu. Kunagi oli tava, et kui partiisid demonstreeriti, jäeti ajapuuduses näitamata sooritatud käikude arv. Nüüd sellist keeldu pole. Ka ajapuuduses peab kõik jätkuma niisama normaalselt kui tavaliselt. See käib ka igasuguste ekraanide, monitoride ja kellade kohta, mis pealtvaatajate (mitte mängijate) informatsiooniks üles seatud

Matemaatika → Algebra I
4 allalaadimist
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

(oleneb pumba tüübist) Üldkasutegur = vhm Praktikas kõige enam levinenud antud mõõtmetega kolbpumba tootlikkuse reguleerimise võimaluseks on ajami mootori pöörete (n) reguleerimine. Teoreetiliselt võiks kolbpumba tootlikkust reguleerida ka mahukasuteguri ( v ) muutmisega või kolvikäigu pikkuse muutmisega. Mahukasutegurit saaks muuta pumba imi ja surveklappide avanemis- ja sulgemismomentide reguleerimisega enne kolvi jõudmist oma äärmistesse surnud seisudesse. Praktiliselt on see võimalik nagu ka kolvi käigu pikkuse muutmine, kuid tehniliselt tülikas. Vedeliku voo drosseldamine (sulgventiilide reguleerimine imi- ja survetorul) kolbpumba juures ei ole lubatud, see ei anna soovitud tulemust vaid suurendab kavitatsiooniohtu ja tõstab tunduvalt pumba poolt tarbitavat võimsust. Küsimus 24. 62 Radiaalkolbrotatsioonpump: skeem ja tööpõhimõte, ehitus, kasutusala,

Mehaanika → Abimehanismid
125 allalaadimist
LAEVA ABIMEHHANISMID
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

on pumba püsitegur (oleneb pumba tüübist) Üldkasutegur = vhm Praktikas kõige enam levinenud antud mõõtmetega kolbpumba tootlikkuse reguleerimise võimaluseks on ajami mootori pöörete (n) reguleerimine. Teoreetiliselt võiks kolbpumba tootlikkust reguleerida ka mahukasuteguri (v ) muutmisega või kolvikäigu pikkuse muutmisega . Mahukasutegurit saaks muuta pumba imi ja surveklappide avanemis- ja sulgemismomentide reguleerimisega enne kolvi jõudmist oma äärmistesse surnud seisudesse. Praktiliselt on see võimalik nagu ka kolvi käigu pikkuse muutmine, kuid tehniliselt tülikas. Vedeliku voo drosseldamine ( sulgventiilide reguleerimine imi-ja survetorul) kolbpumba juures ei ole lubatud , see ei anna soovitud tulemust ,suurendab kavitatsiooniohtu ja tõstab tunduvalt pumba poolt tarbitavat võimsust. KOLBPUMPADE KONSTRUKTSIOON. Raam: Raam võib olla valatud või keevitatud kokku karp- ja nurkraudadest. Raamile on kinnitatud tugipostid ,milledel paiknevad kolbpumba ajam

Mehaanika → Abimehanismid
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun