on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/pub /louie/class/100/seismic- waves.html P ja S lainete saabumise erinevus Maavärina kaugus seismojaamast on määratav lihtsalt P ja S-lainete saabumisaegade vahe alusel ning teades kaugust kolmes seismojaamas saame epitsentri asukoha määrata graafiliselt Maavärinate tugevuse mõõtmine Mercalli skaala • Maavärina tugevust hinnatakse ka ka 1902. aastal itaalia seismoloogi Giuseppe Mercalli poolt loodud 12-ühikulise skaala abil. • Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. • Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Mercalli skaala Maavärinate tugevuse mõõtmine Richteri skaala • 1935. aastal hakkas USA seismoloog Charles Richter
Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Ta püüdis vältida negatiivseid väärtusi, aga tänapäeval on seismograafid võimelised määrama ka negatiivseid väärtusi, kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. 2. Teiseks skaalaks on aga intensiivsus skaala annab pallides hinnangu maavärina visuaalsele tagajärjele. Kuulsaim skaala on Mercalli skaala. 1902. aastal Itaalia seismoloogi Giuseppe Mercalli poolt loodud 12-pallinne skaala, aitab hinnata katastroofi visuaalseid kahjustusi. Kuigi samas on raske purustusi hinnata ja võrrelda üksteisega, kuna mõnes mõttes sõltub purustuse suurus ka ehitise kvaliteedis ja tema asukohast maavärina epitsentri suhtes. See skaala on väljaarenenud Rossi-Forel skaalast. Mercalli skaala abil määratakse maavärina tagajärgi vahemikust 1 (tajumatu) kuni 12 (katastroofiline).
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes
aeglasemad. Tavaline kiiruste suhe vp/vs= 1.7-1.8. 16. Seismilised katkestuspinnad ja nende füüsikalis-keemiline sisu. Seismilised ktkestuspinnd on seismiliste lainete leviku hüppeliste kiirustemuutuste tasemed (vööndid). Maa sisemuses eristub kolm kõrgemat järku seismilist katkestustaset, mis liigestavad Maa sisemuse kolmeks põhivööndiks - maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Need pinnad on: a) 3-70 km sügavusel paiknev Moho (serbia seismoloogi Mohorovicici järgi) piir mis on maakoore ja vahevöö piiriks, b) vahevöö ja tuuma piir 2900 km sügavusel ning c) märkimisväärne piir 5200 km sügavusel mis jaotab tuuma välimiseks sisemiseks tuumaks Väiksemad kuid väga olulised seismiliste lainete levikukiiruse muutused tulevad ilmsiks veel vahevöö ülemises osas 50-200 km, 410 km ja 660 km sügavustel.