Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad
• Kuidas me teeme vahet puidust ja puidu imitatsioonist tehtud seinal? Me koputame seina, st paneme selle võnkuma ja kuulatame. Et teada saada, kas tegemist on tühja või täis bensiinitünniga, pole vaja korki lahti keerata. Aitab koputusest tünni seinale ja on selge, millega tegu. • Kõrvaloleval pildil on näha, et maavärina epitsentris moodustuvad lained ei jõua igal pool Maa teisele küljele. Maa tuum tekitab varju, nii et kui on teada maavärina toimumise koht ning seismojaamade võrgustik annab piisavalt tihedalt andmeid maapinna võnkumiste kohta, saab selle järgi teada Maa tuuma suuruse. Enamgi veel – pildil on näha, et lained ei levi läbi Maa otse, vaid nad murduvad. Lainete murdumine on sarnane sellega, mida õppisime põhikooli valgusõpetuses – nii nagu muutub valguskiire suund, kui see levib hõredamast (väikese tihedusega) keskkonnast tihedamasse (suurema tihedusega keskkonda), muutub ka laine suund. Seetõttu
Kuna Richteri skaala on logaritmiline siis iga skaala astme puhul toimub maavärina tugevuse suurenemine 10 korda (kui ühel astmel on tekitatud võnke pikkus 1 cm, siis järgmisel 10 ja ülejärgmisel 100, 1000 jne.). On hinnatud et 10 kordne amplituudi tugevnemine on tingitud ligikaudu 30 korda suurema energiahulga vabanemisest.Nt. 6 pallise maavärina puhul vabaneb 30*30 korda rohkem energiat kui 4 pallise puhul. Pallide hindamine Richteri skaalas on tänapäeval seismojaamade hea võrgu tõttu rutiinne tegevus. Richteri skaala: 1 pall Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad
annaabi.ee 
