pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Tegutseb peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkaanilised ilmingud. Teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil Tekkepõhjused: tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahenemise protsessis koos kivimite rebenemisega Levik: Laamade äärtesaladel Tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil: väljendab maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Maavärina magnituudide skaala on logaritmiline (nt 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest) Teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Kuuma vett kasutatakse energiaallikana. Hävitab inimeste kodusid. Maavärinad laastavad linnasid.
PILT Seismograaf- Seismograafi tööpõhimõteks on registreerida maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Selle põhjal saab hinnata maavärinatele iseloomulike parameetreid näiteks asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jne. PILT Richteri skaala - võeti kasutusele aastal 1935, kui USA seismoloog hakkas maavärinas vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama MAGNITUUDIDES. Magnituud leitakse seismogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad Richteri skaala arvulised väärtused 0 ja 9,5 vahele. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus on üle 5 magnituudi. Richeri / Mercalli skaala Richeri skaalat kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks Mercalli skaalat kasutatakse maavärina kahjustuste hindamiseks.
skaala abil. • Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. • Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Mercalli skaala Maavärinate tugevuse mõõtmine Richteri skaala • 1935. aastal hakkas USA seismoloog Charles Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. • Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, siis kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5- magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4- magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. • Seni on tugevaimad maavärinad olnud 9 magnituudised. • Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Richteri skaala http://www.guardian.co
Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, nende toime on pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafiga. See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 1935. aastal hakkas Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Richter võttis võnkeamplituude kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Suurimate, Ecuadori lähedal ja Hokkaido saare lähedal toimunud maavärinate võimsuseks mõõdeti 8.9 magnituudi. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2.5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi
lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asukoht. Esmaste P- ja S-lainete maapinnale jõudmisel tekivad pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis
annaabi.ee 
