Seismilised lained- murrangu tekkimisel vabanenud suur energia 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained Kiirus 6 km/s Kiirus 3.6 km/s Läbivad tahket, vedelat ja gaasilist keskonda Läbivad ainult tahket keskonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1. P-laine 2. S-laine 3. Pinnalaine 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. 1. Maavärinad ookeanite keskeahelikes- Norra 2. Maavärinad subduktsioonivööndites- Lõuna-Ameerika läänerannik
14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. pikilained ehk P-lained Ristilained ehk S-lained Liiguvad graniidis u 6 km/s Liiguvad graniidis u 3,6 km/s Osakesed liiguvad laine liikumise sihis Osakesed liiguvad risti laine leviku suunaga Läbivad nii tahket, vedelat kui gaasilist Levivad ainult tahkes aines keskkonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1 P-lained 2 S-lained 3 Pinnalained 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. Maavärinad on suuresti laamade piirialadel. Näiteks Euraasia ja Aafrika laama vahel, Lõuna-Ameerika laama lääneosas, Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel, Põhja-Ameerika lääneosas.
(http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kinemetrics_seismograph.jpg) 2.3. Määvärina tugevuse mõõtmine Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafidega. Selline mõõtmistehnika põhineb asjaolul, et maavärina puhul tekivad kivimeis elastsed võnked, mis levivad maavärina koldest kaugemale seismiliste lainetena, analoogiliselt sellele, kuidas õhus levivad helilained. Seismograagi abil on võimalik neid võnkeid seismogrammina üles kirjutada. Võngete amplituud seismogrammil on seda suurem, mida tugevam on olnud tõuge maavärina koldes ja mida lähemal paiknes seismograad koldele. Maavärina tugevust tema koldes vabanenud energia hulga järgi nimetatakse maavärina võimsuseks, mida väljendatakse magnituudides. Selleks kasutatakse enamasti Richteri võimsuseskaalat, mis on ülesehitatud logaritmiliselt. See tähendab, et maavärina võimsuse kasv ühe magnituudi võrra mängib tegelikult 62 korda suuremat energiahulka.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe
Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 143. Maavärinate registreerimine, seismograaf, seismogramm ja millises järjekorras jõuavad seismilised lained seismograafini? Maavärinaid registreerivad seismograafid ja- grammid. Seismograaf on aparaat, mille abil saab registreerida seismilisi laineid. Kui seismogrammil on fikseeritud maapinna vertikaalsed ja horisontaalsed võnkumised, siis võib nendest välja lugeda kõikide kolme tüüpi seismiliste lainete saabumiste ajad. Ruumilained (piki ja ristilaine) on kiirema levikuga- kõige kiirem pikilaine, järgmisena ristilaine. Pinnalained (Rayleigh, Love) on kõige aeglasema levikuga ja kõige purustavamaid. 144. Maavärina epitsentri asukoha määramine Maavärina tekkimise kohta maapinnas nim
annaabi.ee 
