Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfäärist üleval (3-75km paksune) osa, koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovicici eraldus pind. 16. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimeid 3 rühma. Tardkivimid : graniit, kvartsporfüür Settekivimid: argilliit, liivakivi ; Moondekivimid: kiltad, vuolukivi. 17. Joonistasin paberile ja fail on teise paberi peal. 18. Vulkaane ja maavärinaid esineb kõige sagedamini Vaikse ookeani vööndis ja Vahemere seismilises vööndis. Aktiivset vulkaanilist tegevust on täheldatud laamade servaaladel. Vulkaanid võivad olla kas kiht- või kilpvulkaanid. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Kõik ookeanide vulkaanid on kihtvulkaanid. Vulkaan tekib, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam. Maavärinate mõõtmisel kasutatakse Richteri ja Mercalli skaalat. Richteri skaala puhul
võimalik maavärina tõugetest. Selleks on näiteks vedru otsa pandus fikseeritud raskus. Animatsioon seismograafi tööpõhimõte http://www.wwnorton.com/earth/egeo/index/animations.htm 8.3 http://www.iris.edu/hq/programs/education_and_outreach/aotm Seismograafid Eestis Alates 1996.aastast töötab Tartu tähetornis seismograaf Quanterra-680, mille paigaldas Eesti Geoloogiakeskuse teaduspartner Saksamaal. Tartu seismilises jaamas registreeritakse aastas veidi vähem kui 500 kauget maa- värinat, mille kaugus on üle 1000 km ja tugevus suurem kui 5 magnituudi ja ligikaudu 400 Kirde-Eesti karjäärides teostatud lõhkamist. http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/seismo.html Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise aja ja intensiivsuse ning arvutuste
Seismograafi tõõpõhimõte jaguneb kaheks osaks, kus esimene on tavaliselt paberriba, millele võnkumised kirjutatakse ja see on otseselt sõltuv Maapinna liikumisest. Teine osa aga koosneb kirjutussulest, mis isoleeritakse nii palju kui võimalik maavärinate tõugetest. Selleks on näiteks vedru otsa pandud fikseeritud raskus. ,,Alates 1996.aastast töötab Tartu tähetornis seismograaf Quanterra-680, mille paigaldas Eesti Geoloogiakeskuse teaduspartner Saksamaal.Tartu seismilises jaamas registreeritakse aastas veidi vähem kui 500 kauget maa-värinat, mille kaugus on üle 1000 km ja tugevus suurem kui 5 magnituudi ja ligikaudu 400 Kirde-Eesti karjäärides teostatud lõhkamist."(Liiber, powerpoint esitus) 4. Richteri ja Mercelli skaala Maavärinad on nähtused, mis ilmuvad suhteliselt ootamatult ja isegi, kui tänu mõõteriistadele saab ära määrata enam vähem, kus see toimuma hakkab ja ui tugeva jõuga tuleb, on ikkagi
Ainus suur saar on Hainan, suurimad poolsaared on Shandong ja Liaodong. Hiina on mägine maa--58% asub kõrgemal kui 1000 meetrit. Pinnamoelt jaguneb Hiina kolmeks: Tiibeti kiltmaa ja tema ääremäestikud, läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuv kõrgtasandike ja mäestike ala ning Ida-Hiina tasandikud ja kesk- ning madalmäestikud. Hiina lõunapiir kulgeb mööda Nepali piiri ja seal asub ka maailma kõrgeim tipp Dzomolungma 8846 m. Enamik Hiina alast asub seismilises vööndis ja seega on suur maavärina oht. Hiina kliima põhikujundajad on vahelduv pinnamood ja paikkonna kaugus merest. Hiina ulatub parasöötmest troopilisse vöötmesse. Idaosas valitseb mussoon, siseosas aga mandriline kliima. Sajab peamiselt suvel, talv on kuiv ja külm. Tiibeti kiltmaa on kuiv ja karm, igilumepiir on kuni 6000 meetri kõrgusel. Sageli on liiva- ja tolmutorme. Sademed vähenevad idast läände. Vetevõrk on tihe ainult Ida- ja Lõuna- Hiinas
annaabi.ee 
