E – eluviaalhorisont Bg – gleistunud sisseuhtehorisont Cg- gleistumistunnustega lähtekivim Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele Antud põllumassiiv on suhtelist korrapärase kujuga, esineb mõni üksik sopistus. KI- leetjas muld Muldade oluliseks tunnuseks on selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Profiili alumises osas toimub gleistumine. Sageli esineb Btg horisonti. Kujunenud on tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul. Esineb sinakaid ja hallikaid gleilaike ning roostetäppe. Rähk ning veeris on pude ning kollaka värvusega. Lähtekivimiks on üldiselt kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Mullaelustiku kiht on üpris tüse, ainuke mis piirab bioloogilist mitmekesisust on mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Samas sobib selline muld väga hästi taimekasvatuseks, sest taimede jaoks on
2012). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC – horisondis ehk 5 sügavusvahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade lisatunnuseks on profiili alumise osa gleistumine (Cg- või BCg – horisont). Ajutise liigniiskuse tõttu on nende profiilis sageli ka Btg – horisont. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse mõjul. Naadi kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Geistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi
hindepunkti piiri. Leostunud mullad on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Levinud Tartu ja Viljandi vahelisel alal, Kagu-Eestis. [2] Gleistunud leetjas muld (KIg) on osatähtsuselt kolmas muld põllumassiivil. Gleistunud leetjas muld erineb leetjast mullast eelkõige selle poolest, et profiili alumine osa on gleistunud. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse mõjul. Gleistunud leetjad mullad on kasutusel kultuurrohumaadena või kuivendatud põlluna. Mullal on head ringimused suhteliselt huumusrikka, kuid veidi toorhuumusliku endogeense epipedoni tekkimiseks, seda tänu lähtekivimi karbonaadirikkusele, ajutisele liigniiskusele ja mineraalsele mitmekesisusele. Põlluks haritud gleistunud leetjate muldade huumusesisaldus on 2,9-3,2%
annaabi.ee 
