unustamistest, vääritimõistmisest ja kaheldavatest rõhuasetustest sündinud ning aastatega aina kogunenud liigliha. Legendaarseks sai JK juba oma eluajal. Kaasa aitas sellele nii tema tegevus Eesti tagavarapataljoni ülema abina kui Tartumaa kaitseliidu ülemana ning kaitseliitlastest moodustatud partisanipataljoni ülemana. Tema õnnetu hukkumine Paju lahingus andis legendi arenemisele veelgi hoogu. JK matused seiskasid Tartus igapäevaelu, tõid kokku ennenägematult suure matuserongi ja kutsusid ajakirjanduses esile ülistavate järelhüüete laine. JK oli üks kahest Eesti ohvitserist ( teine oli kapten Anton Irv), kelle nimi omistati tema juhitud väeosale ning kelle sõjalisi teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga (kokku pälvisid kolm risti vaid üheksa meest). Teise maailmasõja eel kajastati JK elulugu kolmes raamatus ja kümnetes artiklites
Neil päevil läks Rahvavägi üle aktsiivsele kaitsele, mitte üksnes ei kaitsnud omi positsiooni, vaid sooritas ka vasturünnakuid, manöövreid ja luureretki. Tallinna (Põhjarinne)ruumis löödi jaanuari esimestel päevadel edukalt tagasi mitmed Punaarmee rünnakud, 5. jaanuaril aga hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Tekkinud segadus sundis enamlasi viieteistkmne kilomeetri võrra tagasi tõmbuma, ning tänu sellele avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused Müüsleri-Mäo-Vodja ruumis vastase pealetungi Paidele ning Aidu mõisa all rünnaku Põltsamaale. Lõunarindel peatati enamlaste edasitung Pärnu suunal ning saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas. Soomusrongide tegevus ja meredessandid: Eestlaste peamiseks löögijõuks kujunesid soomusrongid, millega suutis Rahvavägi koguni domineerida. Ajal, mil soomusrongid tungisid peale piki Tallinna-Narva raudteed, teostas laevastik
Murdelahingud: soomusrongide tegevus, meredessandid; lahingud Tallinna eel, Kesk- Eestis ja Lõunarindel. 1919 toimunud rindevõitlused on tuntud murdelahingute nime all. St et kaitselt mingi üle ründele, luurele jne. Tallinnas kandis löödi 5. jaanuaril tagasi edukalt mitmed Punaarmee rpnnakud, 5. jaanuaril hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Enamlased tõmbusid selle peale mitukümmend kilomeetrit tagasi, seega avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused pealetungi Paidele ja Põltsamaale. Lõunarindel peatati edasitung Pärnule ja saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas Rahvaväe vastupealetung: Utria dessant ja Narva vabastamine; Rahvavägi oli küll arvulises vähemuses, kuid hakkas tasapisi Eestit vabastama. 12. jaanuar vabastati Rakvere ja mõeldi Narva peale. 17. jaanuar maandus Utria rannikul 1000 meredessanti. Selle põhijõud sulgasid Laagnal Punaarmee taganemise, soome vabatahtlikud
annaabi.ee 
