Igas ajamis on olemas juhtimisseadmed, mis keskkona temp. võetakse konstantne soojenemise vältel. Mootori töötamisel püsiva koormusega esineb keerukamal juhuk moodustavad juhtimissüsteemi. Lihtsamal juhul sseisneb juhtimine käivitamises, selles soojuskadu Q(eraldunud soojus W)=(kaovõimsus W) Soojussiire keskkonda avaldub valemiga seiskamises, pidurdamises ja reverseerimises. Neid ül täitavad tavaliselt lülitusaparaadid. Aparaate võib A(soojussiire mootori pinnalt keskkonda ühes sekundis W/K)=(soojussiiredetegur)F(mootori välispindala). juhtida otse käsitsi või vaheaparatuuri abil. Otsesel käsitsi juhtimisel kasutatakse lõliteid ja kontrollereid. Soojussiiredetegur sõltub jahutuskeskkonna liikumiskiirusest
Lihtsaimal ajamil on vähemalt kaks olekut: töötamine ja seisak. Lihtsaimaks juhtimisoperatsiooniks on üleminek ühest olekust teise. Ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastavalt etteantud algoritmile. Lihtsaimal juhul seisneb juhtimine käivitamises, seiskamises, pidurdamises ja reverseerimises. Klassikalisi juhtimismeetodeid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need põhinevad tagasisidel (feedback) ja vea järgi juhtimisel (error driven control). Nüüdisaegsed juhtimismeetodid toimivad süsteemi olekuruumis (state space) ja olekumuutujatel (state variables). Need on sobivad siis, kui on tegemist keerukate mitme sisendi ja väljundiga mittelineaarsete süsteemidega.
Vaatamata loetletud sööturite konstruktiivsetele iseärasustele kasutatakse nende kõigi reguleerimiseks üht ja sama põhimõtet ajamimootori pöörlemissageduse muutmist. Selleks soovitatakse kasutada sagedusmuundureid. Vanasti kasutati alalisvoolu mootoreid, mille võimsust reguleeriti ergutusmähise takistuse muutmise teel. Teo ja kruvi korral kasutakse tootlikkuse reguleerimiseks ka modulleerimist, mis seisneb mootori tsüklilises käivitamises ja seiskamises impulssreziimina. Tööintervalli ja pausi pikkusi reguleeritakse automaatikaga. Restkolletes on restil alati mingi kütuse kogus. Seetõttu kütuse etteande muutmine ei muuda koheselt katla võimsust. Restkolletega katelde soojusvõimsust reguleeritakse resti alla antava õhu (primaarõhu) kulu muutmisega. Samaaegselt on tarvis reguleerida ka kütuse etteandmist, et rest ei põleks tühjaks ega upuks põlemata kütuse alla. Kütuse- ja õhukulu peavad olema vastavuses. Resti kohal toimub
annaabi.ee 
