............................................................................... 8 4. Mõrd.......................................................................................................................................8 5. Bottengarn ehk süvameremõrd............................................................................................. 10 6. Silmutorbik............................................................................................................................11 7. Seisevnoodad ehk kastmõrrad...............................................................................................11 2.Lõkspüünistega püügi iseärasused................................................................................. 13 3.Kaasaegses tööstuslikus kalapüügis kasutatavad mõrrad jaotakse:............................... 14 Kokkuvõte.........................................................................................................................16
Tingimata ei pea kala esinema seal parvedena, vaid võib olla ka hajutatult. Lõkspüünistega püügi eeliseks on püügi autonoomsus, kuna püük toimub kaluri otsese sekkumiseta. Lisaks on nendega püük võimalik seal, kuhu teisi püüniseid (v.a. vast õngpüüniseid ja nakkevõrke) püügile asetada pole võimalik. Lõkspüünised jagunevad kolme suuremasse rühma: 1. Juhtaiata lõkspüünised: mõrrad, lõksud, silmutorbikud jne. 2. Juhtaiaga mõrrad: mõrrad, rüsad jne. 3. Seisevnoodad e. kastmõrrad Püük juhtaiata lõksudega (lõkspüünistega) Lihtsaimad lõksud on tegelikult kalatõkked (fish barriers), mida inimene õppis valmistama juba väga ammuses minevikus. Kalatõkked kujutavad endast esimesel lähenemisel lihtsat seina (võrgust või muust materjalist, ka kividest), mis suunab kala kas seina otsas olevasse kasti või mingisse veekogu ossa, kust kala on raske leida väljapääsu. Seejuures kasutatakse ära kala orienteerumist hoovustele, vee sügavusele jne
Mitmete konstruktsioonidega. Restid . mida kasutatakse teatud nurga all ,kasvõi järjestikku mitu tk. Bakoma selektiivsus aken tursapüügil. Ruutu rakendatud noodalina ,traalnooda lõpu poole. Passiivsete püüniste puhul võib tekkida moment kus kala jääb nakkesse. 18. Kalapüügi reguleerimine ,,tehniliste meetmete" abil, näited. L4a..slaid kuni 29 Püüniste parameetrid, püünise ava, traaalimiskiirus, reguleeritakse püüniste asutustihedust.. seisevnoodad 600 m külgsuunas. Õngpüünistel on konksmõõt, püünistel silmasuurused. Passiivsete puhul õngejada pikkus, mitu võrku tohib olla. Veonootadel silmasuurus jällegi. Reglementeeriti õngejada pikkust. Mitu õngejada võib olla. Selektiivsusrestid, Keeluajad ja kohad. 19. Kalapüügi reguleerimine ,,keeluaegade ja -kohtade" meetodil, plussid ja miinused, näited
annaabi.ee 
