Peegel on nagu minapilt, mida vaatad kõrvalt. Istun kui poleks mul midagi paremat teha. Sirutan oma huuled su poole kui oleksid sa justkui jumal. Ta hääl katkeb kui autoteede eraldusjoon. Lahkumise laul hõljub mägede kohal kui õrnalt lendlevad pilved. Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE). Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid selleks, et kohe võitmatu maismaa ees uuesti taanduda, nilpsates hellalt mu jalgu, peaaegu suudeldes. Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane, et selle maitset võis suuski tunda
varjud läbi aknaruutude ka lauale. Lauale teiste asjade seas asetatud vaas on pruunikas ja täidetud lilledega. Vaasis olevate punaste ja kollaste õitega lillede seast võib leida ka mõned roosad õied. Vaasi ette on maalitud punane rohelist ja valget endaga kaasav rätik, mis on kujutatud pisut kortsus. Vaasist natuke tagapool on pruun punutud korv, millest on välja pudenenud mõned viljad. Korvist vasakul asetseb klaasist kann, läbi kannu on näha pisut moondununa aknast paistev puu. Seisatasin selle pildi ette ja see hakkas mulle meeldima, see lihtsalt meeldib mulle. Ma ei tea kas valguse mängu pärast laual või lillede pärast vaasis. See pilt lihtsalt meeldib mulle. 5 Mida andsid näitused mulle? Nendel näitusel käimine mulle elamuse. Avardas mu maailma pilti kunstilises suhtes. Lubas näha loomingut mis on tehtud oma ala parimate käe läbi
tõmbama. Mu juuksed lehvisid ja riided ka. Ka mina hakkasin helesinist valgust eritama. Mõne sekundi pärast see lõppes. Mul oli tunne, nagu oleks torm mu seest läbi käinud ja midagi ära viinud. "Nüüd on teil aeg minna!" ütles Ididsikine. "Aga, Jasmiin, vaata. See klaas on siin sinu needuse koguja. Siin on natuke juba kogutud. See must liiv siin näitab, kui palju sult on seda eemaldunud. Aga nüüd lahkuge! Kiiresti!" kamandas ta ja me läksime välja. Vihma kallas hirmsasti. Ma seisatasin ja vaatasin medaljoni... Mu mõtted oli pühendatud medaljonile. See möirgava lõvipea, lootuselilled medaljoni külgedel, medaljoni taga peeker, mille sees oli ??? asemel sisisev madu, see kõik oli nii võimas! Ma imetlesin seda medaljoni, kui kuulsin Andrest mind hüüdmas: "Jasmiin, on aeg minna!" Ma allusin ta käsule ja ruttasin teistele järele. Ma tundsin oma jalas valu ja toetusin Andrese õlale. Me alustasime rasket ja rutakat teekonda mäest alla
Kellegi põgenemise puhul lubati hukata kümme kohale jäänud kaasvangi. […] Töökoha läheduses avastasid tüdrukud autoremonditöökoja, kus töötasid eestlased. Hädavajaduse ettekäändel jooksid tüdrukud tihti sinna meeste juurde ja peagi oli igal ühel oma „sõber“, kes temaga oma moonakotti jagas. […] Mul oli üks eestlane, kes mind armastas. Ta nimi oli Juku Rannamets. Ma ei saanud aga temaga rääkida, ma ei osanud eesti keelt ega tema tšehhi keelt. Kui ma tulin, seisatasin ühe klaasukse taha, ta nägi mind, võttis ajalehepaberisse mässitud pakikese, pani selle masina peale ja läks minema. Läksin masina juurde ja võtsin pakikese. Selline side oli meie vahel. Niiviisi aitas ta mind, kui tal võimalik oli, kogu selle aja, mis ma Tallinnas olin. […] Eva Dubovát aitas üks Wehrmachti sõdur: Ühel ilusal päeval, kui me vabrikust tagasi vanglasse läksime, ilmus üks saksa sõdur ja küsis, ega kedagi Karlsbadist ei ole. Näidati minu peale ja ta tuli minu
saepuru. Siin panin palgitüki tagasi oma kohale, panin kaks kivi selle alla ja ühe toeks vastu, -- sest palk oli sealt kohalt kõver ega puutunud päris vastu maad. Kes nelja või viie sammu kaugusel seisis ega teadnud, et tükk oli välja saetud, see poleks seda iial märganud. Pealegi oli see onni tagakülg ja polnud oodata, et keegi läheks sinna nuuskima. Paadini oli igal pool rohumaa; nii ei jäänud must jälgi. Käisin kogu tee veel kord ja vaatasin järele. Seisatasin kaldal ja vaatasin jõele. Kõik oli korras. Võtsin siis püssi ja läksin veidi maad metsa, et mõnda lindu lasta. Äkki nägin metsikut siga. Sead muutuvad ruttu metsikuks, kui nad rohtlataludest põgenevad. Lasksin selle poisi maha ja viisin ta laagrisse. Siis võtsin kirve ja lõin ukse sisse. Tagusin ja raiusin sealjuures tublisti. Viisin sea sisse ja kandsin taha laua juurde; siis lõin talle kirvega kõrisse ja panin ta maha, et veri maha
annaabi.ee 
