peab hooldama (süvendamine, laevasõidutähistega varustamine jne.) ja neile sadamad ehitama. Eestis on laevatatavad vaid Emajõgi, Narva jõgi (osaliselt), Pärnu jõe alamjooks kuni Sindini ning Peipsi ja Võrtsjärv. Kokku on laevatatavate siseveeteede kogupikkus 520 km. Teatud tähendus oli laevaliiklusel Tartu, Pihkva ja Peipsi järve kaldal olevate sadamate vahel, kuid lahendamata piiriületusprobleemid on sellegi seisanud. Jõelaevadega veetakse Emajõel vaid liiva ja kruusa. · Emajõgi on Eesti ainuke kogupikkuses laevatatav jõgi. Paatide randumiskoht Rannu Jõesuus. · Üks kalasadamatest Pärnu jõe suudmes Autotransport on kiire, paindlik ja kõikjalepääsev ning sobib hästi lühemateks vedudeks. Autoga saab teostada vajalikku vedu nö. "uksest ukseni", hoida kokku aega ning ümberlaadimiskulusid
olnud töötajale korraldatud. Seda ei olnud võimalik ka korrektselt teha, sest ettevõttes puudus ohutusjuhend pakkemasina kohta. Töötaja sõnul juhtus õnnetus seetõttu, et ta ei tundnud sisulist tööprotsessi. Lisaks puudustele töötaja juhendamises tingis tööõnnetuse toimumise kindlasti ka 5 asjaolu, et tööandja oli välja lülitanud seadme valmistaja poolt ette nähtud blokeeringu, mis oleks ukse avamisel seisanud kogu liini töö. Töötaja sõnul oli see maha võetud juba enne tema antud töökohal tööleasumist. Toimiv blokeering oleks välistanud juhendamata ja väljaõpetamata töötaja käe sattumise masina liikuvate osade vahele.Töötaja teostas freespingil otsasüvise freesimist puitdetailile mõõtmetega 2150x70x58 mm. Pärast kahe detaili töötlemist avastas töötaja, et detaili soon on mõnest kohast paksem ja arvas, et on vaja vasakut piirajat reguleerida. Kuna ta ei
vaidles vastu. Sellises olukorras tundub olevat ainsaks välja-pääsuks formaalne lähenemine asjale ja protesti tagasilükkamine, sest seda ei saa kinnitada partiiprotokolliga. Kõik käigud, mis tehakse pärast noolekese langemist, annuleeritakse ja partii-protokolli neid ei võeta, sest kellade seiskamisega on kohtunik ju partii katkestanud. Käigu sooritamise moment ei sõltu sellest, mitmenda käiguga on tegemist: “...käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole oma kella seisanud.” /art. 6.8a/. Veel 1992.a. koodeksi järgi oli käik sooritatud juba siis, kui mängija oli vabale väljale asetatud malendi käest vabastanud. Erandiks oli tookord vaid viimane käik enne ajakontrolli. Koodeksis oli siis veel art. 6.5, mille järgi viimast käiku ei loeta sooritatuks, kuni kella pole seisatud. Praktiline tähtsus oli sel siis, kui jõuad oma 40. käigu laual teha, kuid enne kellanupule vajutamist kukub nooleke. Meenub, kuidas püüdsin seda selgeks teha 1972.a
annaabi.ee 
