vastuvõtt ning kui see on õnnestunud, hakkavad ühe võistkonna võrkpallurid otsima parimat vüimalust enda rünnaku jätkamiseks. Selleks palli söödetaks üks teisele, kusjuures tohib teha vaid 3 söötu enne kui pall lüüakse üle võrku vastasvõistkonna poolele. Eristatakse kaht liiki sööte : ülalt- ja altsöötu. Ülaltsöödu puhul antakse kaaslasele väga täpne sööt. Selle sooritamise tehnika on järgmine : enne söödu sooritamise tuleb mängijal võtta valmiduse seisangu. Üks jalg on teise eest, kusjuures toetuda tuleb ees seisvale jalale. Söödu algseisus peab võrkpallur olema poolkükil, nurk põlveliigeses ei tohi olla väiksem kui 90 kraadi. Käed on üles tõstetud ja painutatud. Käelabad on ette siirutatud sellisel viisil, et välja sirutatud sõrmed on kulmudega ühel tasandil. Söötmisel tuleb käed välja sirutada ning sõrmedega palli lendamisele kaasa aidata. Altsöödu tehnika on natuke kergem. Enne palli vastuvõtmist
allutakse kergemini tugevale isiksusele, tüdrukud aga jäävad sageli endale kindlaks. Mängulises kriisiolukorras suudavad poisid edasi tegutseda, tüdrukud aga tõmbuvad endasse. 4. Füüsilised erinevused. Harilikult ületavad poisid tüdrukuid nii lihaste jõus kui ka liigutuste kiiruses ja koordinatsioonis. Enamasti jooksevad poisid kiiremini, viskavad täpsemalt palli (juba väike poiss võtab palliviske seisangu õigemini ja kindlamini kui tüdruk), kõnnivad täpsemalt poomil jne. Poiste reageerimisaeg on lühem ja kindlam kui tüdrukutel. Käelises osavuses on aga paremad tüdrukud, kes hakkavad end poistest varem riidesse panema, tulevad varem toime nööpide kinnipanekuga ja lahti tegemisega ning paelte sidumisega. Tüdrukud sooritavad paljusid käelisi ülesandeid kiiremini ka korralikumalt kui poisid. Osavus ja kiirus,
Kõõlus ja lihas on omavahel väga tihedalt seotud. Kujult jagunevad lihased: - pikad lihased jäsemetel; 24 - lühikesed lihased kerel, selgroolülide ja roiete vahel; - laiad lihased ühenduvad laiade luudega. Lihase elemendid on lihaskiud ja sidekude. Iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga. Lihaste talitlus avaldub nende kokkutõmbumises (kontraktsioonis). Nad kas sooritavad või pidurdavad mingit liigutust. Ärkvelolekul on lihased keha seisangu hoidmiseks pidevalt tegevuses. Ka lõtvunud olekus lihastel on oma toonus (pinge). Toonus väheneb sügava une perioodil. Samuti kaob toonus ka lihasesse kulgeva närvi läbilõikamisel. Lihastel on suur osa keha soojusregulatsioonis (suur osa soojusest toodetakse lihastes). Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihase ristlõikepindade summaga (lihase pikkusel ei ole tähtsust). Kokkutõmbumine toimub kesknärvisüsteemist saadud impulsi toimel. Treeninguga lihasjõud tõuseb
annaabi.ee 
