Paljude inimeste eesmärgiks on tasuva töökoha leidmine, mis küll võimaldaks neil lubada endale rohkem asju. Tasuv töökoht aga tähendab tihti rohkem töötamist, mis omakorda toob kaasa vaba aja puudulikkuse. Nii tekibki kardetud rutiin; inimesed töötavad päevast päeva mõttetute eesmärkidega, mis põhjustab õnne kaotamist. Meil puudubki aeg hobidega tegelemiseks, uute tutvuste loomiseks, elu nautimiseks. Sellises olukorras seisamegi teelahkmel, meil tuleb teha otsus eduka karjääri või rahulolupakkuva elu vahel. Suur osa meie rõõmust on ammutatud uutest kogemustest, tutvustest, võimalustest. Uut asja avastades oleme elevil ja soovime võimalikult kiiresti võimalikult palju teada saada antud tegevusest või inimesest, mis põhjustabki meis rõõmu. Kui jõuame aga nn platoole, kust edasi pole võimalik minna, hakkab rõõmu tase langema ja võimegi sattuda kardetud rutiini
kindel on see, et sellega kaasneb rahvaste ränne. See on minu arust tunduvalt tõsisem ja esmasem probleem. Kuna inimesi on nii palju ja aina enam tarbitakse, siis võib varsti jõuda kätte punkt, kus maakera ei suuda kõiki ära toita. Kliima soojenemisega seoses väheneb pidevalt põllumaad, näiteks kõrbestumise teel aga inimeste arvukus aina kasvab. Näiteks Aafrikas laieneb kõrbe areaal meetrites aasta kohta aga inimesed tahavad pidevalt süüa. Nii seisamegi peatselt silmitsi suure rahvaste rändega, kus kõrbe aladelt hakkavad inimesed liikuma piirkondadesse, kus on paremad tingimused. See aga põhjustab järsu ja suure ülekoormuse piirkondadele, kuhu rännatakse. Minu arust on kliima soojenemise teema inimkonna jaoks veel liiga segane, kuna me tegelikult ei tunne veel oma emakest maad nii põhjalikult kui vaja oleks; on ainult oletused ja faktid, mis ei suuda moodustada tervikut. Kõige selle teadmatuse ja mõningate inimeste
maailmas, et oma oskustele ja teadmistele vastavat tasu saada. Kui numbreid vaadata, siis on hämmastav, et viimastel aastatel on meie tööjõust töötanud väljaspool Eestit 2,3-2,5%, see on 15 000- 17 000 inimest, kellest oskustöölisi on umbes 60%. Just palk ongi see, mis inimesi totaalseid muudatusi oma elus tegema paneb. Heaks näiteks on siinkohal paljude arstide tööle asumine mujale riikidesse. Siis seisamegi probleemi ees, kus näiteks Rakvere haigla pidi aastavahetusel jääma ilma lastearstita, sest noored arstid teenivad Soomes viis korda kõrgemat palka kui Eestis. Mööda Eestit ringi sõites ja lagunenud maanteid taludes tekib tihtipeale küsimus, et kuhu kaob meie teede remondiks mõeldud raha? Mille eest me makse maksame? Nähes trööstitud pilti, kus mets on maha raiutud nii, et isegi seemnepuud on kaubaks läinud kas me ikka oleme masust üle saanud
annaabi.ee 
