· Piisavalt pole pööratud tähelepanu seireprogrammi otstarbekuse analüüsimisele - mõned olulised probleemid on seireta, mõnda näitajat seiratakse liiga paljudes kohtades ja liiga sageli või esineb dubleerimist. · Näiteks inimtervise osa riiklikust keskkonnaseirest on pea olematu. · Seiret planeeritakse vaid üheks aastaks, mis ei taga andmete pikaajalist kogumist. · Seireprogrammi kinnitamisel ei analüüsita seirekohtade ja -sageduse otstarbekust. · Kvalitatiivselt samaväärse tulemuse võib saada odavama seiremetoodikaga. · Seireandmeid kogutakse lisaks keskkonnaministeeriumile ka teiste ministeeriumite haldusalas (põllumajandusministeerium, sotsiaalministeerium jne), need andmed pole ühest kohast kättesaadavad. · Suur osa seireandmetest muutub kättesaadavaks kuni poolteist aastat pärast seiremõõtmise teostamist, andmed avalikustatakse hilja.
puurudmine varasemates aladel, kus neid leitud, sagedusega vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Elupaikade asustatuse hindamiseks võrreldakse lendoravate arvukust neile elupaigaks sobivate biotoopide pindalaga. Lendoravate arvukuse hindamiseks pindalaühiku kohta kindlates paikades määratakse emasloomade kodupiirkonna ligikaudne arv püsivaatlusaladel asustatud pesapuude järgi igal aastal ajavahemikul 1. märtsist 20. maini. Lendorava esinemist kontrolliti tegevusjälgede järgi. Seirekohtade valikul lähtutakse lendorava varasematest leiukohtadest, varasematest riikliku seire tulemustest, loodusvaatlejatelt saadud vihjetest lendoravate võimalike leidude kohta, lendoravale sobivate elupaikade varasemate leiukohtade piirkonnas metskondade puistuplaanidest ja metsakorralduse andmetest. Sobivate biotoopide asustuse hindamiseks valitakse lendoravate teadaolevate leiukohtade lähiümbruses asuvad metsaosad. Lisaks sellele valitakse seirealasid
puurudmine varasemates aladel, kus neid leitud, sagedusega vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Elupaikade asustatuse hindamiseks võrreldakse lendoravate arvukust neile elupaigaks sobivate biotoopide pindalaga. Lendoravate arvukuse hindamiseks pindalaühiku kohta kindlates paikades määratakse emasloomade kodupiirkonna ligikaudne arv püsivaatlusaladel asustatud pesapuude järgi igal aastal ajavahemikul 1. märtsist 20. maini. Lendorava esinemist kontrolliti tegevusjälgede järgi. Seirekohtade valikul lähtutakse lendorava varasematest leiukohtadest, varasematest riikliku seire tulemustest, loodusvaatlejatelt saadud vihjetest lendoravate võimalike leidude kohta, lendoravale sobivate elupaikade varasemate leiukohtade piirkonnas metskondade puistuplaanidest ja metsakorralduse andmetest. Sobivate biotoopide asustuse hindamiseks valitakse lendoravate teadaolevate leiukohtade lähiümbruses asuvad metsaosad. Lisaks sellele valitakse seirealasid
poolt esitatud andmetel ja RMK 2003., 2006. ja 2010. aasta puhkealade külastajauuringute koondraportitel. RMK on viinud loodusobjektidel läbi külastajauuringuid ning külastusmahu seiret alates 2002. aastast, mil alustati ka rekreatiivse keskkonnamõju uuringuid, läbiviijaks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. RMK seirab käesoleval ajal kokku 81 loodushoiuobjekti külastusmahtu, mis asuvad 11 looduskaitsealal, 13 maastikukaitsealal, viies rahvuspargis, kolmes looduspargis ja kahes pargis. Seirekohtade loend on toodud lisas 7. RMK kogutavate loendusandmete sageduseks on külastajate arv ühes kuus. Külastajauuringud on RMK puhke- ja kaitsealadel läbi viidud 2003., 2006. ja 2010. aastal metoodilise juhendi "Külastajate seire loodusaladel"1 järgi. Metoodiline juhend on aluseks RMK külastusmahu seirele. Rekreatiivse keskkonnamõju uuringu metoodikad on Eesti tingimustele kohandanud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.
annaabi.ee 
