•maastiku üksuste kuju ja suurus •maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. 7. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid ja muutuste trendid. Maastiku seire jaguneb kolmeks allprojektiks: 1. Maastike kaugseire (1996) Eesmärk on kaardistada seirealad looduskaitsealadel ja nende naabruses. 6 seireala: Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa, Saarjärve, Karula ja Vilsandi seireala. 2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala. Iga seireala kohta koostatakse maastiku (paigaste) kaart, paigaste sisene liigestatus esitatakse taimkatte tüüpide leviku järgi, iseloomulikust kohast koostatakse maastikuprofiil. Koostatakse profiilil kasvavate soontaimede, sambla- ja samblike nimistud, 17 näitajast koosnev andmestik kaitseväärtuste, ohustatuse ja muutuste kohta. Illustreeritakse fotodega, mille
määramata, 2 pesa kuulusid suur-konnakotkale, 22 väike-konnakotkale ja 2 pesa olid asustanud segapaarid. Suur-konnakotkastel õnnestusid mõlemad pesitsused, igas pesas oli üks lennuvõimeline poeg (Kotkad ja must-toonekurg 1997. 1997). Seireprojektiga "Kotkad ja must-toonekurg" suur- ja väike-konnakotkast, mis toimus aastal 2003. Seirealadel registreeriti kokku 195 konnakotkaste pesitsusala. Viimaste aastate põhjal kuulus neist 6 suur-konnakotka paaridele, 8 segapaari olid asustanud seireala pesitsusterritooriumile ja 31 pesaala kuulusid väike-konnakotkale. 52 tänavu asustatud pesitsusterritooriumil pole linde õnnestunud korrektselt liiki määrata. Tabelis 4 on näha viimasel aastakümnel asustatud pesitsusterritooriumidest maakonniti, neid vaatlusi kaasates on Eestis 1993.–2003. a. nähtud konnakotkaid 403 pesitsusterritooriumil. Tabelist 5 on näha, et kõige suurem sigimisedukus on suur-konnakotkastel (Väli. 2003). Tabel 4
Ala rekreatiivset väärtust suurendavad kohalik ajalugu ja traditsioonid ning nende väljendumine maastikus. Rekreatsioon on inimese töövõime ja tervise taastamine aktiivse puhkamisega selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal (sünonüümina kasutatakse mõistet virgestus) (Ökoloogia Leksikon 1995). Käesolevas juhendis mõistetakse rekreatsiooni all töövõime taastamist aktiivse puhkusega eelkõige looduses, kus selleks võivad olla kohandatud vastavad alad. Seireala on ala, mille piires toimub looduslike muutuste pidev või kindla intervalliga jälgimine mingi ajavahemiku jooksul. Seirekoht/seirepunkt koht, kuhu on paigaldatud loendur. Turismiks loetakse inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks (UNWTO).
annaabi.ee 
