on viimastel aegadel vähenenud. VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILINE SEISUND 20% (15) Eesti veekogudest on hinnatud kesiseks (ülejäänute seisund on hea). Inimtegevus mõjutab igati vooluveekogude kvaliteeti. Ainult viies veekogu(mi)s on seisund hinnatud väga heaks. Heitvete reostav mõju on viimastel aastatel aina vähenenud. Põllumajandus mõjutab endiselt veekogude seisundit suurel määral. JÄRVEDE ÖKOLOOGILINE SEISUND 2/3 Eestis seiratud järvedest on heas seisundis. Peipsi ja Pihkva järve kvaliteet on kesine. Peipsi järve seisundit mõjutab rohkem toitainete sisaldus kui inimtegevus. Pihkva järves on fosforisisaldus tõusnud (järv eutrofeerub). Kuumalained ja eutrofeerumine võivad nendele kahele järvele mõjuda laastavalt (2010. aasta massiline kalade hukkumine). Võrtsjärve seisundit mõjutab peamiselt järve veetase. VEE HIND Vee hinnatõus on suutnud inimesi panna vett kasutama säästlikult
Looduslike ressursside alla kuuluvad loomulikult ka kõiksugused marjad, mis Piiumetsa maastikukaitsealal esinevad. Leida võib seal jõhvikat, pihlakat, murakat, aga ka musta sõstart ning vaarikat (Reier ja Kukk, 2000). Seire Piiumetsa maastikukaitsealal asub kuus seirejaama, kus seiratakse nitraaditundliku põhjavett. Kuna Piiumetsa on Natura 2000 ala, seiratakse seal ka Natura 2000 liikide liigirikkust (Keskkonnaregister). Piiumetsa raba seisundit hinnati 2007. aastal teistest seiratud rabadest (näiteks Väätsa ja Tellissaare raba) veidi paremaks ning looduskaitselist väärtust kõrgeks (Eluslooduse ja ...). Pärandkultuur Piiumetsa küla on esmakordselt mainitud 1423. a., mõisat Rootsi ajal (Eesti giid). Mõis on rajatud ka alles 17. sajandi alguses (Särg 2005). Küla on nime saanud selle järgi, et öeldi: ,,Püia metsast", hiljem kutsutigi Piiumetsa. Mets oli pelgupaik, kuhu mindi sõja ajal varjule (Remmel 2004). Kui 1830
korraldanud must-toonekure ja kotkaste seiret üle Eesti. Seire käigus kogutakse andmeid eelkõige nimetatud liikide arvukuse ja sigivuse kohta, kuna arvukus ja sigivus on olulisimad ja praktikas kõige lihtsamini määratavad näitajad populatsiooni seisundi hindamiseks. Samuti on seire käigus leitud iga aasta kümneid seniteadmata kotkapesi ning aidatud kaasa järelevalve tegemisele kotkaste ja must-toonekure pesapaikade kaitseks (10). Igal aastal on seiratud vähemalt 65 pesapaika, tegevuskava perioodi jooksul on leitud 15 uut must- toonekure pesa. Seire käigus antakse iga aasta ülevaade pesitsusedukusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2013. a on antud hinnang must-toonekure asurkonna suurusele Eestis (5). RÕNGASTAMINE Mõnikord soovitakse konkreetse linnu kohta teada saada enamat, kui seda võimaldab tavaline jälgimine. Selleks tarbeks linde märgistatakse. Levinuim viis lindude märgistamiseks on rõngastamine
● Perioodiline tulemuste hindamine ja uute probleemide määratlemine Adaptiivne e “iseõppiv” protsessEnamik projekte kestab mitmeid aastaid, mille jooksul ilmnevad ka ebasoovitavad muutused, sest osa asju on ennustamatud ja osasid pole võimalik kontrollida. Seetõttu tuleb plaani muuta. ● Metoodika, mis töötas varasemates projektides, ei hakka alati tööle. ● Ökoloogilise taastamise töö peab olema korralikult dokumenteeritud, seiratud ning pidevalt edukuse suhtes hinnatud!) Taastamistööde tsükkel II Populatsioonide ja koosluste taastamine Elupaikade kaitse ja taastamine Meetmed: ● Elupaiga kaitse ja taastamine (koosluste vaheldumise aeglustamine, konkurentide tiheduse vähendamine) ● Tugiasustamine ● Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine??
annaabi.ee 
