Seal hakkasid inimesed laulma. Lermantov olevat rajanud laulukoori. Endale abiks oli ta toonud näpitsprillidega mehe. Peale esimest laulukooritundi ei suutnud enam keegi laulmist lõpetada. Lauljad viidi vaimuhaiglasse. Stepanovits suundus rahandusosakonda ja püüdis kassa ära anda. Üle andmisel muutus raha välisvaluutadeks (Kanada dollarid, Inglise naelsterlingid, Hollandi kuldnad, Läti latid, Eesti kroonid). Ta arreteeriti. Kaheksateistkümnes peatükk: Külastajad, keda seiras ebaõnn Berliozi tädimees, Maksimiljan Andrejevits Poplavski, sõitis Moskvasse peale seda kui oli saanud telegrammi sisuga: ,,Jäin nüüdsaama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz." Poplavski arvas, et telegrammi kirjutades on tehtud lihtsalt mõned pisivead. Moskvas läks ta Berliozi korterisse. Seal kohtas ta näpitsprillidega meest, musta kassi ning ühe kihvaga meest. Korterit ta endale ei saanud ning pidi Kiievisse tagasi sõitma
noorsooühingusse. Sundsuse kategoorilisus sõltus osalt ka konkreetsest koolist ja eriti direktorist. (Vahtre 2002: 19-45) 1950ndate jooksul tugevnes surve leeriskäimisele. See puudutas ka kõike muud kirikuga seotut, välja arvatud kiriklikud matused, mille ees isegi nõukogude võim oli jõuetu. Põlu alla langesid ka senised tähtsamad pühad nagu jõulud, lihavõtted ja isegi jaanipäev. (Ibid.) Tuleb rõhutada, et inimeste käitumist stalinlike nõuete rägastikus seiras tõeline surmahirm. 1949. aasta märtsiküüditamine ja peatselt järgnenud nn. kodanlike natsionalistide represseerimise kampaania olid argumendid, millega tuli arvestada. Öeldu ei tähenda, et igapäevaelu oleks tähendanud pidevat masendusseisundit. Tehti sporti, käidi kinos ja teatris, toimusid meelelahutusüritused. (Ibid.) 1.5. Sulaaeg (1953-1964) 1953. aasta 5. märtsil lõppes Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini maine teekond. Stalini
Nad olid võidunud ja haisesid ning sedelite peal oli vääringust hoolimata üks ja sama portree-Lenin. Alles tagantjärele oli ta aru saanud selle süsteemi totalitaarsest olemusest, sest isegi natsionaalsotsialistliku Saksamaa kõikidel pangatähtedel ei olnud kujutatud Hitlerit. Aga Lenin ilutses igal viimasel kui rublal, ja isegi mitte elus, vaid nn ,,kivist külaline". Rangeilmeline mees oli seal kipsreljeefina, kujutatud profiilis, nägu vihane peas. Ähvardava moega kipsbüst seiras eestlasi rahatähtedelt iga päev, übritsetuna väänlevatest ornamendiraamidest ja kirillitsatähtedest. Ornament ja kirjad tundusid 12 vanaaegsete ja soliidsetena. Historistiku kujundusega ornamentika sovetirubladel oli vaieldamatult osavalt joonistatud; külm, aga professionaalne (I. Sakk, 2006, lk. 107) .
annaabi.ee 
