manööverdusvõimet. Tähtis on teada püütavate kalaparvede keskmisi mõõteid (eriti diameetrit) ja horisontaalse ning vertikaalse liikumise kiiruseid. Seinnooda kõrgus määratakse lähtudes teadmistest kalaparve asukoha sügavusest (kaugus veepinnani) ja parve sukeldumiskiirusest. Reeglina on nooda alumise selise sügavus nooda heitmise järel (rõngad on kokkuveetud) võrdne 0.6 0.7 nooda rakenduskõrgust. Tuleb arvestada ka rakenduskoefitsiente. Vertikaalne rakenduskoefitsient on seinnoodal küllat suur 0.8 ja rohkemgi. Alumine selis peab olema võrdlemisi raske, et see kiirelt vajuks. 6 Nakkepüünised Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on
kiiruseid. D A C 41 Seinnooda kõrgus määratakse lähtudes teadmistest kalaparve asukoha sügavusest (kaugus veepinnani) ja parve sukeldumiskiirusest. Reeglina on nooda alumise selise sügavus nooda heitmise järel (rõngad on kokkuveetud) võrdne 0.6 0.7 nooda rakenduskõrgust. Tuleb arvestada ka rakenduskoefitsiente. Vertikaalne rakenduskoefitsient on seinnoodal küllat suur 0.8 ja rohkemgi. Alumine selis peab olema võrdlemisi raske, et see kiirelt vajuks. 42
Kordusküsimused 1. Nimetage kurnpüüniseid 2. Kuidas toimub püük kaldanoodaga 3. Milliseid kalu püütakse Eestis põhjanoodaga 4. Iseloomustage tõstevõrguga püüki 5. Milleks on seinnoodal haarad 6. Kuidas orienteerub laev seinnoodapüügil kalaparve ja tuule suhtes 7. Mis asi on jõuplokk 8. Milliseid kalaparve käitumise iseärasusi tuleb seinnoodapüügil arvestada 9. Miks on seinnooda vertikaalne rakenduskoefitsient suurem, kui horisontaalne 1 1. Milline taglastuselement on põhjatraalnooda tunnuseks 2. Milles seisneb põhimõtteline vahe traalnoodaga ja põhjanoodaga püügil 3
annaabi.ee 
