punane tromb e. koagulatsioonitromb. Koosneb fibriinist ja vere rakulistest elementidest (rakkudel sama vahekord nagu veres). Tavaliselt eelneb valge trombi teke, mis põhjustab vere hüübimise. Thrombus combinatus kihiline e. segatromb. Valge ja punase trombi kombinatsioon. Esmalt tekkinud ja tugevalt liitunud valgele trombile ladestub punase trombi kiht. Hiljem võib sinna peale tekkida uuesti valge tromb ning lisanduda punase trombi kiht. TROMBIDE JAOTUS VERESOONES ASUKOHA JÄRGI 1. Seinapidised e. parietaalsed trombid ei sule täielikult veresoone valendikku 2. Tsentraalsed trombid ei sule veresoone valendikku täielikult - trombi mass ühendab veresoone vastaspoolseid seinu, jättes vabaks mõlemal pool trombi osa veresoone valendikust 3. Ummistavad e. obtureerivad trombid suleb täielikult trombi valendiku ning katkestab verevoolu TROMBOOSI KULG 1. Trombi organiseerumine trombi läbikasv soone seinast lähtunud sidekoega. Tulemuseks tugevalt veresoone seina külge
keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen 125) Kõhuõõne arterid Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad paarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele
veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen 59 112) Kõhuõõne verevarustuse põhimõte (arterid ja veenid)? Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad ppaarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter
veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen 59 112) Kõhuõõne verevarustuse põhimõte (arterid ja veenid)? Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad ppaarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter
annaabi.ee 
